single.php

liblikas_1s

Vääriselupaikade loomine aias. Praktilised sammud teostamiseks.

Mõne üsna lihtsa sammuga saad muuta oma koduaia kordades põnevamaks ja liigirikkamaks vääriselupaigaks. Vaja on ainult luua natuke eeltingimusi ja ülejäänu teeb Sinu eest ära Loodus ise.

Ühetaolised madalalt pügatud muruga nn rohelised kõrbed ei ole enam ammu moes. Teadlikumad loodusesõbrad otsivad võimalusi kuidas oma isegi väikeses linna-aias luua maksimaalset liigirikkust. Selline aed on lihtsalt põnevam.

Kõik see kõlab keerulisemalt kui tegelikult on. Toome välja konkreetsed sammud, mida oma koduaias viimase kolme aasta jooksul tegime ja millise tulemuse see tegevus andis.

Koduaed asub Harjumaal ja aiaga piirneb väike ca 0,5ha suurune lehtpuudega metsatukk. Aasta algust loeme tinglikult sügisest kui aiahooaeg lõppeb.

 

1. aasta

Raudkull

Pesakastid

Juba talvel panime aeda ja aiaäärsesse lehtpuu metsatukka üles 25 erinevat profikasutuseks mõeldud puitbetoonist pesakasti lindudele ja nahkhiirtele. Panime erinevaid mudeleid, erineva suurusega lennuavadega ja erinevatele kõrgustele, et oleks igale maitsele midagi. Selle hulgas oli ka 4 suurt pesakasti kakkudele ja 3 mudelit nahkhiirtele.

Söögimajad lindudele

Samal talvel panime ka suuremas valikus linnusööke ja söögimaju aeda üles kui varem oli. Kui varem oli aastaid üks söögimaja õunapuu otsas sihvkadega, siis nüüd said eraldi söögimaja maja taga metsa servas oleva linnud ja maja ees olevad linnud. Maja taha läksid söögimajad söögisegudega, söödakookidega ja rasvapallidega ning maja ette sai pandud puu oksale suuremahuline söögimaja pähklite ja kooritud päevalilleseemnetega. Eraldi söögimaja sai pandud peenikeste ohakaseemnetega vintlastele ja maapealne söögimaja rästastele ja teistele maa peal toituvatele lindudele.

Loodusliku heinamaa lapikeste tegemine aeda

Jätsime osa murust aias kevadel niitmata ja lasime kasvada looduslikuks niiduks-heinamaaks. Niitsime sisse ainult käidavad kohad ja neid pindu niitsime suve läbi. Nende vahele aga kujundasime vabakujulised niidu saared, kus kõik looduslikud taimed, mis murumättas olemas olid said vabalt kasvada ja õitseda.

Selle tulemusena oli sellel suvel aias õitsevad taimi kordades rohkem kui tavaliselt ja vastavalt rohkem ka liblikaid, kimalasi ja teisi põnevad putukaid keda varem meie aias ei olnud märganud.

Kunagise sõnnikuhunniku alusel kasvavad nõgesed jätsime samuti niitmata, et liblikaröövikutel oleks kohta kus toituda.

Oksahunnikud lindudele ja puupakud putukatele

Nugis

Metsa alla tekitasime kevadel oksahunnikud varjualusteks ja peidukohtadeks siilidele, hiirtele, lindudele. Lihtsalt õunapuude ja põõsaste äralõigatud oksad jätsime põletamata ja korraldasime erinevateks kuhjakesteks.

Kuna üks murdunud männi tüvi jäi alles, siis saagimisime sellest parajad paksud ja ca 70cm kõrgused pakud ja panime aia nurka otse pinnasele püsti. Et vaatab, mis nendest saab ja kes sinna tuleb.

Tänu talvisele lisasöötmisele oli linde sellel kevadel aias tuntavalt rohkem kui varem. Visullaselt sai jälgitud ka pesakaste ja väga paljud olid asustatud. Mõned ka mitu korda järjest.

Pesakastide ülevaatus

Suve lõpus augustis kontrollisime üle ja puhastasime kõik pesakastid. 25 pesakastist olid pesitsemiseks asustatud praktiliselt kõik. Mõned olid kasutusel toiduladudena. Kaku pesakaste oli kasutatud talviseks magamiseks aga pesasid sees ei olnud. Nahkhiired on meil alati seal olnud aga 3 pesakastist ühes oli midagi toimunud, teised kaks olid hooldevabad alt lahtised mudelid ja sealt ei saanud kindlalt aru kas oli asustaud olnud või mitte.

Sügisel panime aeda siilile mõeldud spetsiaalse soojustatud pesakoopa kuigi siile pole me oma aias näinud juba ligi 20 aastat. Kui juba siis juba.

 

2. aasta

Lindude sügis-talvine toitmine

Põldvarblane on meil tunduvalt vähem levinud kui nn linnavarblane.

Jätkasime lindude talvist toitmist rikkalikus valikus söögisegudega, söödakookidega, rasvapallidega ja pähklitega. Proovisime erinevaid söögimaja mudeleid, et leida, mida linnud eelistavad. Lindude toitmist alustasime sellel aastal juba sügisel septembris, et rändele minevad linnud saaksid ennast energiaga varustada. Aias kogunesid üsna suured parved erinevaid linde. Osa püsis seal ainult nädala ja rändas edasi, teised viibisid pikemalt.

Uued liigid aias

Kudnokad pesitsesid eelmisel suvel aias, siis lendasid oma igasuvisele tuurile ja nüüd tulid rännakuks nuumama ja jäid ca nädalaks. Rohevinte oli ca 30-40 linnulised parved. Tihaste segasalgad olid umbes sama suured. Esimest korda nägima söögimajas paari põldvarblast. Puukoristajate paar on olnud igal aastal. Samuti suur-kirjurähnid, kelle põhitoiduks olid kandilised söödakogid, vahel ka pähklid. Muu neid ei huvitanud.

Uue liigina tuli talvel meie aeda raudkull, keda meelitas kohale aktiivne tegevus söögimajade ümber. Nägime teda praktiliselt üle päeva jahti pidamas. Kevadel kadus ära.

Rohkem Pesakaste

Kuna eelmisel aastal said kõik pesakastid hõivatud ehk oli tuntav pesitsemiskohtade puudus, siis lisasime veel 25 puitbetoonist pesakasti. Viimased vanad omatehtud puust pesakastid võeti maha ja pandi lõkkesse. Enamus olid kas lõhki kuivanud või oli rähn nad puruks tagunud.

Putukahotellid

Mitmesse kohta aeda panime üles erinevaid kiletiivaliste maju ehk putukahotelle.

Musträhn ja teised üllatajad

Üllatuskülalisena külastas aeda varakevadel suur musträhn, kes on muidu suurte metsade lind aga seekord tuli ta vaatama lausa majade vahele. Talle pakkus huvi meie eelmisel aastal püsti pandud männipakkude kollektsioon. Jälgisime pikalt kuidas ta ühe suur männipaku ca tunni jooksu täielikult laastuhunnikuks muutis. Hilisemal kontrollimisel selgus, et kõikides pakkudes oli palju peenikesi augukesi puuritud ja neid üraskeid ja tõuke ta sealt välja raiuski.

Kevadel nägime aias kivi peal soojendamas mitut ilusat suurt nastikut.

Suve alguses ilmus meie aeda esimest korda üle ligi 20 aasta siil. Siil külastas regulaarselt lindude maapealset söögimaja ja maiustas nii pähklite kui kooritud päevalille seemnetega. Sügisel kadus talvituma aga mitte meie aeda.

Söögimajad suvel

Hoidsime osa söögimaju valvereziimil üleval ja suur-kirjurähnid külastasid neid suve alguses väga aktiivselt. Söödakooki käidi nokatäite haaval ka poegadele pesasse viimas ja hiljem käisid ka väikesed rähnipojad söödakoogi peal maiustamas. Raudkull oli aias aktiivne kogu talve ja kevade ning suvel oli selge, et tal on metsatukas ka pesa.

Nägime esimest korda oravaid varakevadel ja suvel oli ühes kakupesakastis juba oravapesa. Oravad kasutasid tegelikult mitut kakupesakasti ka lihtsalt puhkamiseks.

Metsatukka tehtud oksahunnikud olid kasutusel käbliku ja mitme rästapere poolt.

Pesakastides pesitsesid näiteks rasvatihased, sinitihased, puukoristajad, kuldnokad, must kärbsenäpi paar, põldvarblased, punarind, linavästrikud, nahkhiired ja oravad. Väljaspool pesakaste pesitsesid veel käblikud, suur-kirjurähnid, meikad ehk metstuvid, raudkullid, hallvaresed, harakad, musträstad, ööbikud erinevad lehelinnud jt kes ei tule kohe meelde.

Liblikad ja nõgesed

Eelmisel aastal niitmata jäetud nõgesepuhmastikus elas ilmselt ületalve palju liblikaröövikuid, sest liblikate arv aias oli sellel suvel lausa hüppeliselt suurem kui kunagi varem. Laiendasime kõrge rohuga niitmata alasid aias veelgi ja liblikaid, kimalasi ning muid põnevaid putukaid oli aias rikkalikult.

Esimesel aastal paigaldatud männipakkude juurde lisasime eksperimendiks väikese riida lehtpuu pakke.

Uue projektina ehitasime rästikutele kaks kivihunnikut- üks paekiviplaatidest ja teine maakividest. Sauna vundamendist ülejäänud kivid kasutasime lihtsalt ära.

Uued liigi aias

Uute liikidena kohtasime aias porri ja Eesti kõige kirjuma sulestikuga lindu- ohakalindu. Ohakalinnud tulid väikese seltskonnaga lõpuks kohale nende jaoks eelmisel aastal väljapandud ohakaseemnete söögimaja peale. Nagu juba mainitud põldvarblased, kes eelmisel aastal ilmusid sügisel söödaplatsile aga nüüd juba pesakastidesse. Selle aasta uustulijaks oli ka siil ja nastikud.

Eriti põneva uustulijana nägime mööda metsa puuoksi turnivat metsnugist keda saatsid varesed ja harakad. Ega muidu poleks märganudki.

Pesakastide augustikuisel kontrollimisel ja puhastamisel selgus, et jällegi olid kõik pesakastid kenasti kasutusse võetud, paljud lausa mitu korda hooaja jooksul. Lisaks lindudele olid paaris pesakastis hiirepesad ja mitmes herilaste kärjed. Pesakaste lisasime suve lõpus vaid mõned väiksemad mudelid tihastele ja kuna nõudlus oli siis ka paar mudelit herilastele ja vaablastele.

 

3. aasta

Siil vajab territooriumiks vähemalt 3ha maad. Seega on oluline, et ta pääseks aedade alt vabalt läbi liikuma.

Sügisene lindude toitmine toimus samas stiilis kui eelneval aastal. Lindudel on nüüdseks kujunenud välja omad lemmiksöötjad, mida nad eelistavad. Teised on lihtsalt maha võetud. Kusjuures lindudel on väga kallis maitse kuna sõelale jäid just kõige kvaliteetsemad ja kallimad söögimaja mudelid. Ilmselt on need söögimajad oma hinda väärt.

Söögimaja ja linnusöögi valimine

Linnusöögi valikus jäid sõelale samuti ainult puhtad saksa segud, kus ei ole ei liiva, tolmu ega muid odavaid lisandeid. Eriti kehtib see rasvapallide ja söödakookide kohta. Testisime ka liiva ja liimiseguseid üliodavaid rasvapalle ja neid isegi ei puudutud. Samal ajal sealsamas kõrval olevad looduslikust toorainest rasvapallid söödi kiiresti ära.

Pesakastid talvekorterina

Kuna saksa linnuteadlaste sõnul kasutavad linnud pesakaste talvel külmaga magamiskohana, siis otsustasime seda kontrollida ja vaatasime veebruari lõpus pooli pesakaste. Võide on õige- pea kõikides pesakastides oli väljaheidete järgi näha, et neid oli talve jooksul aktiivselt kasutatud. Puhastasime pesakastid uuesti. Paaris pesakastis elasid lausa ületalve hiired sees. Nendes pesakastides oli kogu pesakast laeni rohu ja tammelehtedega hubaselt vooderdatud ja pehmed karvapallid sees.

Looduslikud niidutaimede proovilapid

Muru sisse kasvatatud niidutaimede proovilapid on juba kasutusel kolmas aasta ja on näha, et taimeliikide valik on rikastunud. Sinna on tekkinud mullamurelatse pesad, mõned maaherilase ja kimalase urud. Mõned hiirepered on leidnud seal sobiva koha elamiseks ja aia äärde tekkis sellel kevadel ka noor aga suur metsakuklaste pesake.

On näha, et linnud- eriti erinevad rästad- eelistavad jahipidamiseks just neid niitmata rohuga laike. Pügatud muru vastu ei tunne eriti keegi huvi. Pügatud muru vajas suvel natuke kastmist. Looduslikud rohulapid aga mitte, seal püsis niiskusreziim ühtlasemalt.

Siilipere

Siil oli endale sõbra leidnud, sest sellel suvel käis meie aia söögimajade juures pähkleid söömas juba regulaarselt papa siil ja mamma siil. Siilimaja oli siilide poolt kasutusel suvise varjepaigana. Talveks kolisid nad jälle metsas olevate oksahunnikute alla.

Kompostikast loomadele

Uue projektina tegime puidust suure kolmeosalise vaheseintega ca 1x3m suuruse kompostikasti. Mõte oli pakkuda nastikutele talvitumiseks ja kevadiseks munade haudumiseks turvakohta.

Kivihunnikud nastikule ja rästikule

Eelmisel aastal nastikutele tehtud kaks kivihunnikut olid asja ette läinud, sest nii nastikuid kui rästikuid nägime suvel mitu korda. Nägime ka rästiku väga väikeseid poegi.

Uustulija metsnugis

Metsnugist ei olnud me varem looduses kunagi näinud kui eelmisel sügisel läbi rändamas. Nüüd aga tuli metsnugis tagasi. Tuli ja käratsev varese ja harakaparv saatmas. Tüütutest saatjatest vabanemiseks puges ta alguses vist suht juhuslikult ühte kaku pesakasti peitu. Pärast aga hakkas vist meeldima, sest sinna ta jäigi. Kui hästi läheb, siis on meil on nüüd metsatukas uus asukas. Oravatele see kindlasti ei meeldi aga oravate kasutuses olevatele kakupesakastidele saame panna ette veidi väiksema lennuavag esipaneelid nii, et nugis neid kiusama ei pääseks.

Sellega olemegi nüüd jõudnud tänasesse päeva aga eksperiment aias jätkub.

 

Loodame, et said veidi julgustust ja inspiratsioni et ka oma aias midagi sarnast proovida.

Kui küsimusi tekib siis oled loomulikult teretulnud oma mõtteid blogi alla kommentaarides jagama.

 

Loe veel: 9 nippi kuidas oma aeda siilisõbralikuks muutaKomposti tegemineAitame Eesti pääsukesi. Pesakasti paigaldus pääsukestele5 soovitust pesakasti paigalduseks


Sildid:, , , , , ,

comments.php

5 kommentaari

  1. Pingback: Veel liblikatest ja kaduvatest nõgesepuhmastest. Üks huvitav fakt - Mutukamoos

  2. Pingback: Miks on puitbetoonist pesakast lindudele parem kui isetehtud puidust pesakast? | Rodoaed

  3. Pingback: Kuldnoka pesakast. Pesakast maja valvurile ja kevadekuulutajale. | Rodoaed

  4. Pingback: 9 nippi kuidas oma aeda siilisõbralikuks muuta | Rodoaed

  5. Pingback: Seitse tõhusat viisi kuidas muuta oma aed mesilase sõbralikumaks | Rodoaed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

captcha

Palun sisestage turvakood

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <h2> <h3> <h4> <a href="" class="" target="">