single.php

kaktuse õis_1

Kaktuste kasvatamine 1. Sissejuhatus

Kõik on kuulnud kaktustest toataimena. Enamus on näinud kaktusi lillepoes ning väga paljud on käinud kaktusi vaatamas mõnes botaanikaaias. Paljud on kaktusi ise kodus kasvatanud. Ühesõnaga kaktused on kõigile nii või teisiti tuttavad.

Kaktused on kõikidest teistest õistaimedest niivõrd erinevad, et nad lihtsalt paratamatult jäävad silma. Nad on paljude lemmikud aga tihti ka üsna vääriti mõistetud lemmikud kuna see, mis kaktuse jaoks on hea, tundub iga teise taime jaoks kergelt öeldes lihtsalt imelik.

õitsev kaktus Gymnocalyciumi perekonnast

Kaktuse liike on üle 2500 ja nende hulgas on tõesti väga erinevaid taimi nii välimuse kui kasvutingimuste osas. Kõik kaktused ei kasvagi kõrbes nagu vahel arvatakse, osa kaktuseid kasvab suisa metsas ning osa kaktusi kasvab nii kõrgel mägedes, et vajab külmaga toimetulemiseks korralikku karvast kasukat ümber. Kaktuste liikide ja üldtutvustuse jätame ära kuna selle kohta on juba kirjutatud väga häid raamatuid.

Kaktustest üldisemalt ja kaktuste kasvatamisest on juba ka eesti keeles kirjutatud kuna hiljuti ilmus kaktustest lausa Eesti mehe Harri Poomi kirjutatud raamat. See on väikese rahva kohta kõva sõna nii, et võib lausa uhke olla. Kaktuse raamatuid maailma mastaabis polegi tegelikult nii palju- vast 10 ja 20 vahel seega on  eestikeelne raamat selles valguses suur väärtus.

Kaktuste kasvatamisel on aga valdkondi kus leidub veel avastamise ja katsetamise rõõmu. Üheks selliseks valdkonnaks on kaktuste seemnest kasvatamine ja ümberistutamine. Kui lugeda aastakümneid tunnustatud saksa ja hollandi vastavaid asjatundjaid, siis loeme tegelikult aastakümneid kopeeritud seisukohti, mis pole palju muutunud. Kasvatamise osas saame peale üldiste mõtete kordamise põhimõtteliselt teada, et kuna kaktused kasvavad rasketes oludes siis ei tohi kaktusi hellitada. Soovitatakse istutada võimalikult väikesesse potti, istutada ümber suhteliselt harva ning sellest lähtuvalt antakse vanused, millal üks või teine kaktuse liik võiks õitsema hakata. Enamasti on selleks vanuseks 5-10 aastat ja paljud liigid ei saa üldse õitsemislootust.

Kuna meie siin väikeses Eestis kaugete maade autoriteete tõsiselt ei võta, siis proovime kõik ise järgi. Katsetamise tulemusena oleme jõudnud päris huvitavate lahenditeni, millest võib teilegi abi olla kui tahate kaktustega hästi läbi saada.

 

Kaktuste eduka kasvatamise põhimõtted

Talvel tahavad kaktused jahedas ja kuivas talvitumist

Terve kaktus on õnnelik ja õitseb hea meelega, samamoodi nagu õnnelik lemmikloom on terve ja tugev. Kaktusi õitsema saada ei ole tegelikult üldsegi nii raske nagu keerulistest kasvatustingimuste loetelust tarkadest raamatutest võib järeldada. Iga piirkonna kaktustel on omad põhivajadused vastavalt nendele tingimustele, millele tema geneetilised esivanemad on kohanenud ja millise info on edasi andnud. Samas suudavad nii taimed, loomad kui inimesed oma geneetilisest koodist aktiveerida või välja lülitada sobivaid geene. Nii ongi võimalik, et taimed kohanevad vahest uutes tingimustes üllatavalt hästi.

Selleks et kaktused Sinu kasvuhoones või aknalaual ennast hästi tunneksid, peaksid teadma tema loodusliku kasvukoha üldiseid tingimusi ja nendega arvestama. Kui tal on ikka keset suve puhkeperiood, siis arvesta sellega ka suvisel kastmisel. Või kui kaktuse esivanemad on kasvanud mitte kõrbes vaid rannikumetsas, siis ei maksa teda suveks täispäikese alla kastmata unustada. Mägede kaktused vajavad jälle kolmandaid tingimusi. Üldiselt peab seda teadama aga.. Samas kohaneb kaktus kasvuhoone uute tingimustega teatud piires, kui teda selleks seemnest alates harjutada.

Üldjuhul ei oma ükski kaktuse kasvataja erinevatele kaktustele erinevaid kasvuhooneid, vaid valib lihtsalt mingid keskmised tingimused, mis sobivad kõikidele kaktustele ning sätib osad taimed lõunaseina äärde ning teised põhjaseina äärde poolvarju. Talvisel puhkeperioodil valitakse samuti keskmine temperatuur kuskil +6 ja +15 kraadi vahele. Kastetakse lihtsalt erinevalt.

On aga mõned reeglid, mis toimivad kõikidele kaktustele ühtmoodi hästi:

  • Kaktuse juured peavad olema hea struktuuriga pinnases ning terved- nii nagu orhideede puhul kasvatame kaktustel tegelikult juuri ja kõik muu tuleb ise.
  • Kaktusel peab olema jahe puhkeperiood talvel kui valgust ei ole. Magamata ja puhkamata kaktus ei õitse vaid närbub kurnatusest.
  • Kaktus peab saama lisaks valgusele ka värsket õhku ja puhast vett. Kui on aktiivne kasvuaeg, siis peab ka olema piisavalt puhast vett.
  • Kaktust tuleb ümberistutada enne kui kogu pott on tihedalt juuri täis kasvanud. Sellise vildistunud juuremättaga taime on tihti võimatu päästa. Kaktuse poti suuruse ümberistutamisel peab valima vastavalt juurte suurusele, mitte taime järgi.

 

Kaktuste seemnest kasvatamine on põnev

Kõige pealt tahaks jagada põnevust, mida pakub kaktuste seemnest kasvatamine. Kui on roheline pisik sees, siis pakub muidugi iga eksootilise taime seemnest üles kasvatamine suurt põnevust aga kaktuste puhul on asi veel erilisem. Kaktuste seemned on enamasti imetillukesed, vahel nagu puru või tolm. Samuti vajavad nad alguses väga puhast keskonda aga kui see on tagatud, siis on väga põnev jägida kuidas vahest loetud tundidega ärkab näiliselt elutu puru ellu ning ajab jalad alla.

Väikesed kaktused mitmekesi koos kasvavad paremini

Rebutiad ehk kääbuskaktused hulganisti koos

Esiteks oleme avastanud, et kui kaktuse seemikuid peale seemnest idandamist kasvatada mitte eraldi pottides vaid kuni paar esimest aastat teistega koos suuremas karbis, kasvavad nad kiiremini, on tugevamad ja küpsevad varem. 5mm suurune kaktuse seemik eraldi on väga väeti aga kui ta saab kasvada suuremas karbis koos kus tal on ca 50 õde-venda ümber – on ta palju tugevam.

Erinevad taimeteadlased on kinnitanud seda, et taimed suhtlevad omavahel väga aktiivselt. Osa suhtlemist käib läbi õhu keemiliste signaalidega ning energeetiliselt päris kauge maa taha; teine osa signaale ja infot vahetatakse kiiresti juurekontaktide kaudu. Seepärast on loomulik, et grupis koos kasvades toimib sama taimeliigi puhul aktiivne koostöö nii arengus kui kaitses.

Kui näiteks noorte kaktuste grupp laiemast karbist peale aktiivset kasvu ümberistutamiseks välja võtta, on näha tihedat juurtevõrku, mis on kõikidel taimedel omavahel läbi põimunud. See eeldab laiade aga mitte liiga sügavate karpide kasutamist.

Teine kaktuste grupis samas nõus kasvamise suur eelis on ühtlasem mikrokliima ja niiskusreziim. Eraldi potis kasvades võib kergesti juhtuda, et mullasegu on mõnel kaktusel liiga niiske, kuna tema niiskusevajadus on hetkel väiksem, teine kaktus jälle kannatab alakastmise tõttu kuna on aktiivses kasvureziimis. Suurema sanumas sellised kontrastid ühtlustuvad ning niiskus jagatakse taimede vahel ära.

Kaktuste sagedane ümberistutamine kiirendab arengut

Mõned kaktused on ise väga väikesed kui juba õitsevad. Pildil Gymnocalycium.

Teine trikk, mida oleme massiliselt praktiseerinud on sagedane ümberistutamine. Oleme jäänud selle juurde, et (kui aega seda füüsiliselt võimaldab muidugi) peale kaktuse seemnete idanemist istutada noored kaktused ümber iga kuue nädala tagant ja teisel aastal iga paari kuu tagant. See on väga töömahukas aga annab põnevaid tulemusi.

Noorte kaktuste aktiivne kasv peatub just kuskil kolmandal neljandal nädalal peale ümberistutamist. Uuesti ümberistutades hakkab ta aga kohe jälle energiliselt kasvama ning kasutab värskeid mineraale uues mullasegus aktiivselt ära. Väike puhkeperiood on hea ka jätta igas tsüklis aga nii on võimalik kuue kuuga peale seemnest idanemist saada õitsevad kaktuse taimed. Ümberistutusi koguneb selle aja peale ca 4-5.

Vanade raamatute järgi antakse kasvuhoone tingimustes kasvanud kaktusele varaseimaks õitsemise ajaks 4 kuni 10 aastat olenevalt liigist. See pea aga üldse nii lootusetu olema.

Aega nõuab selline hobi muidugi tublisti. 2009 detsembris sai näiteks külvatud 8000 kaktuse seemet ca 150 eri liigist. Kuue kuu pärast oli peale ümberistutamisi ning loomulikku kadu ja nõrgemate välja praakimist alles ca 6000 kaktuse seemikut. Teisel aastal oli alles ca 4000 kaktust ning kolmandal aastal jäi alles valik 1500 kaktuse taimega, kes suuremas enamuses olid juba korduvalt õitsenud. Esimesel kuuel kuul kulus istutamise peale aega ca 2 tundi iga päev umbes 20nel päeval kuus.

Ok. Aga elamuse saavutamiseks ei pea üldse nii suurelt ette võtma. Piisab paari liigi külvamisest või ka juba kasvavate kaktuste omandamisest, et siis neid paremini tundma õppida.

 

Kaktustele õige struktuuriga mullasegu

Ilmselt üheks olulisemaks hea kasvamise eelduseks kui nüüd pingeritta panna on õige kaktuse mullasegu. Kaktustele sobiva mullasegu puhul on segu struktuur palju olulisem kui koostis. Loomulikult on ka segu koostis oluline aga kui ta on samal ajal struktuurilt tihe ja elutu, siis ta ei toimi. Lihtne ja toitainetevaena jämeda liiva segu toimib alati paremin kui hea koostisega aga liiga tihe segu.

Kaktuse juured armastavad sõmera koostisega ja õhurikkast mullasegu. Praktiliselt iga kord kui kaktuse juuspeen juureke kohtub jämeda liivateraga ta haruneb ning muutub tugevamaks. Samuti on sellises keskkonnas kasvanud kaktust palju kergem ümber istutada kuna ära kasutatud mullasegu pudeneb ise juurte ümbert ära ning juured jäävad terveks.

Sellest juba edasi lähemalt artiklis: Kaktuste mullasegu valmistamine

 

Loe lisaks:

Kiviktaimla rajamineRododendronite kasvutingimused, Rododendronite peenra rajamine, Ingveri kasvatamine, Ananassi kasvatamine, Palmide kasvatamine, Aaloe kasvatamine, Ratsuritäht, Banaani kasvatamine, Datlipalmi kasvatamineTaimede ettekasvatamine ja kasvuhoone kütmine, Taimede automaatne kastmine


Sildid:, , , ,

comments.php

13 kommentaari

  1. Tere, Mul on 6 erinevat kaktusi ja peaaju moodi kaktus kuivas ära, mida ma valesti tegin, ta kasvab talveaias, temperatuur on seal üle 20 kraadi sooja.

  2. Pingback: Ratsuritäht | Rodoaed

  3. See küll ei kuulu siia teemasse aga ma leidsin paki CHIONODOXA sibulatega,palun öelge mis lill see on (eesti keeles)

  4. Kaktused tärkasidki seemnest suures lillepotis umbes 3 nädalat tagasi, praegu on nad nii 1cm kõrgused (kokku umbes 15 taime). Kui alguses pidi pinnas olema pidevalt niiske, siis kuidas edasi? Kui tihti neid nüüd kasta ja kuidas neid edasi õigesti hooldada? Tänades.

    • Kui seemned on idanenud, siis on kõige olulisem, et külv oleks puhas ja regulaarselt õhutatud. Alguses on vetikad kerged tulema. Hoia neid soojas- ca 30-33C ja valges aga mitte otsese päikese käes.
      Kastmiseks on kõige parem osta apteegist destilleeritud vett. Kraanivesi võib kogu külvi hävitada kuna seal on igasuguseid kemikaale, kloori ja fluoriidi. Vihmavesi võib ka olla.
      Katsume selle kaktuse kasvatamise looga ka edasi kirjutada esimesel võimalusel. Sorry et on seisma jäänud.

  5. Küsin veel, kas pinnas peaks olema nüüd pigem kuiv või endiselt märg-niiske? Kui tihti kasta? Jube kahju oleks neil lasta mingi kastmisvea tõttu surra, infot on tõesti vähe :(
    Tänud!

    • Kastmine on selline kõhutunde küsimus kaktuste puhul. See sõltuv ilmast ja pinnasest ja kaktusest ja veest jne. Kui piisavalt kaua kaktusi jälgida saab selle tunde kätte. Nii on kõige õigem. Teen ka ise nii. Soovitusi õigeks kastmiseks on võimatu anda. Ainult praktikas proovida ja kaktusi proovida tunnetada.

  6. Pingback: Igihaljaste rododendronite liigid looduses | Rodoaed

  7. Pingback: Palmide kasvatamine ja istutamine | Rodoaed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

captcha

Palun sisestage turvakood

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <h2> <h3> <h4> <a href="" class="" target="">