single.php

apelsin

Apelsinipuu kasvatamine ja apelsini kasutamine

Kui mõelda apelsini peale, siis hakkab enamus inimestel juba paljast mõttest mahlaka oranži apelsini peale suu vett jooksma. Eksootilise päritoluga apelsinipuu vili on ka eestlaste seas väga populaarne. Järgnevast loost saategi lugeda, kuidas on võimalik apelsini enda kodus kasvatada.

 

Kõigepealt võib sissejuhatuseks öelda, et apelsinipuu lähisugulased tsitruse 20-25 liigilisest perekonnast on näiteks  sidruni-, laimi-, pomeli-,  pomerantsi- ja greibipuu.

Apelsinipuu on vana kultuurtaim, mis arvatakse olevat mandariinipuu ja pomelipuu hübriid. Aasias on apelsinipuud kasvatatud üle 4000 aasta.

Veel 20 sajandi alguses olid apelsinid suhteliselt eksootilised viljad, nüüd aga on nad maailmas ühed levinumad. Oletatavalt pärineb see kultuurliik Lõuna-Hiinast, Kirde-Indiast või Kagu-Aasiast. Vahemere piirkonda tõid apelsinipuu Itaalia kaupmehed või Portugali meresõitjad 16 sajandil. Enne seda kasutati tsitrusvilju Euroopas raviotstarbel, kuid apelsin sai kiiresti varakate inimeste seas populaarseks ning seda maitsvat vilja hakati kasvatama spetsiaalsetes talveaedades ehk “orangerie’des”. Apelsinipuu kasvatuspiirkonnad on tänapäeval põhiliselt Brasiilia, USA, Hiina, Hispaania ja Mehhiko.

Igihaljas keraja võraga ja tavaliselt astlaline puu kasvab 8-13 meetri kõrguseks. Võrsed on kandilise kujuga. Õied on valged ja väga tugeva meeldiva lõhnaga.  Viljuma hakkab puu 2-3 aastat pärast istutamist ning elab vähemalt 100 aasta vanuseks.

Apelsinipuu õied ja viljad on puul korraga kuna viljad küpsevad päris pikalt

Apelsinipuud saab kasvatada kodustes tingimustes, kuid ta viljub palju harvemini, kui sidrunipuu. Kõik istutamis ja hooldamistingimused on samad, mis sidrunipuu puhulgi –  ehk ka apelsinipuule meeldib talvisel perioodil olla pigem jahedas (15-19 kraadi) ning valges kasvukohas, kuid mitte otsese päikese käes. Suvel tahab apelsinipuu niiskemat mulda, talvel aga kuivemapoolset. Muld tuleks valida kas spetsiaalselt tsitruseliste oma või võimalikult lähedane koostisainete poolest. Must ja väga huumuserikas muld apelsinipuule pikemas perspektiivis ei sobi. Apelsinipuule ei meeldi liigniiskus ning tänu sellele võivad lehed muutuda koledaks ning variseda.

Kui rääkida istutamisest, siis see erineb pisut sidrunipuu omast. Ehkki kõige lihtsam on seeme lihtsalt potti pista, on otstarbekam siiski pisut teistsugusem viis, mis tagab tugevamad taimed ning paremad maitseomadused tulevase puu viljadel. Selleks tuleb eemaldada apelsinilt seemned ning need hoolikalt puhtaks pesta ja kuivatada. Kui seemete külge jääb viljaliha, siis võivad viljalihas peituvad kemikaalid mõjutada ka seemet ning tulevane puu ei ole piisavalt kasvujõuline või on viljad hapukad ja väikesed. Pärast seemnete kuivatamist asetatakse need uuesti vette ning visatakse minema need, mis tõusevad koheselt veepinnale – viimased ei ole istutamiseks sobilikud. Lõpetuseks vali võimalikult suured seemned ning aseta need mulda. Edasi jääb ainult oodata, kuni seemned idanevad ning potist pistab nina välja väikene apelsinitaim.

Kui poest ostetud apelsinide puhul on väga oluline vilju esmalt hoolikalt pesta, sest istandusi töödeldakse mitmesuguste pestitsiididega, siis just sellepärast on rõõm eriliselt suur, kui õnnestub noppida apelsin enda kasvatatult puult, sest nii võib kindel olla, et see on igasugusest keemiast prii. Samuti võib toitudesse lisada julgelt  apelsinikoort, sest poest ostetud apelsinide puhul ei tea me kunagi, millised kemikaalid on koore sees peidus.

Apelsinipuu vili on üks tuntumaid troopilisi vilju maailmas

Apelsine süüakse nii värskelt kui töödeldult. Tuntud on apelsinimahl, marmelaad ja apelsiniõli, mida kasutatakse kompvekkide valmistamiseks, samuti farmaatsias, kosmeetikas ja keemiatööstuses. Tööstuslikult valmistatakse apelsiniõitest destilatsioonil apelsiniõievett. Apelsine kasutatakse samuti puuviljasalatites, kastmetes, riisitoitude, kanasalatite ja mereandide juures lisandina. Neist võib teha keedist, zeleed, siirupit ja kastet.

Toatemperatuuril säilivad apelsinid ligikaudu nädala, külmikus isegi kauem. Apelsinitükke võib ka sügavkülmikus säilitada.

Sajas grammis apelsinis on vett 87%, valke 0,9g, rasva 0,1g, süsivesikuid 12g, kiudainet 1,8g ning kaloreid ainult 47 kcal, lisaks veel rikkalikult vitamiini C ja kaaliumi. Apelsin on diureetilise, toniseeriva ja nõrgalt lahtistava toimega.

Kuna apelsin on väga tervislik ning maitsev, siis tasub kindlasti proovida teda ka kodustes tingimustes kasvatada. Samuti on apelsinipuu väga dekoratiivne, lehed on aromaatsed ning õite lõhn on üks meeldivamaid mida oskab ette kujutada. Hispaania keeles on mauridelt pärit kohe eraldi sõna mis tähistab seda meeldivat lõhna, mis on pärit õitsevatelt apelsinipuudelt kevadisel ajal.

 

Loe veel: Sidrunipuu kasvatamine, Hurmaa talveaias?, Ananassi kasvatamine, Palmide kasvatamine, Füüsali kasvatamine, Arbuusi kasvatamine, Aprikoosipuu kasvuhoones, Viinamarjad kasvuhoones, Viinamarjade kuivatamine, Toidukuivati kasutamineDatlipalmi kasvatamine, Ingveri kasvatamine, Kastmissüsteem kasvuhoonesse, Mahlapress-vajalik abimees, 7 põhjust kasvuhoonet pidada, abivahendid kasvuhoonessse, Kasvuhoone kütmine ja valgustus, Kasvuhoone soojapidavusMida kasvuhoones kasvatada

 

 


Sildid:, , , , , , ,

comments.php

5 kommentaari

  1. tere aga ma pole tema Ppelsiini puu juuri lõikanud.aga tall on ikka valge natukene kollane mis ma peaksin siis tegema

  2. tere minu Apelsiini puul on midagi viga vars läheb valkeks mis ma pean tegema et ta jälle oleks ilus lehtedel pole midagi aga puu vars on küll

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

captcha

Palun sisestage turvakood

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <h2> <h3> <h4> <a href="" class="" target="">