single.php

aedvaarikas

Vaarikate istutamine ja kasvatamine

Eesti internetiavarustes on väga vähe juttu olnud vaarikate kasvatamisest ja istutamisest. Järgnevalt toomegi välja mõned kasulikud nõuanded aedvaarikate eest hoolitsemiseks. Artikli lõpu poole saate lugeda ka vaarika kasulikkusest ja raviomadustest.

 

Vaarikas on isepaljunev kaheaastane põõsas, mille juurestik moodustub risoomist. Risoomi sõlmedest kasvavad välja sügavuti ja laiali harunevad jämedad ja peenemad juured, mis võivad sügavuti tungida kuni 2 m ja laiuti kuni 3 m kaugusele mulda.  Kasvukoha suhtes on vaarikas küllaltki nõudlik. Eelkõige on ta väga valguslembeline ning vajab arenemiseks ja kasvamiseks otsest päikesevalgust. Seega ei tohi vaarikaid paigutada teiste kultuuride varju. Kasvukoht peab olema kaitstud ka külmade tuulte eest, mis pidurdavad kasvamist ja arenemist. Ta vajab keskmise raskusega sügavapõhjalist huumus-ja õhurikkaid liivsavi- ja saviliivmuldi. Niiskusepuuduse suhtes on vaarikas väga tundlik ning ka liigniiskes mullad ei sobi talle. Tänu eespool kirjeldatud suureulatuslikule juurestikule ei sobi ta teiste kultuuride keskele, vaid peaks paiknema eraldi- aia ääres, kraavikaldal vms. Kuna vaarikad õitsevad juunikuus, siis ei satu nende õied öökülmade ohtu. Õitsemine hakkab keskmiselt 50-60 päeva pärast pungade puhkemise algust ning kestab 30-40 päeva.

Kollane vaarikas on väga põneva maitsega ning kollast vaarikat ei kimbuta vaarikaussid

Juurte elutegevus algab kevadel kohe pärast maapinna sulamist ning intensiivistub temperatuuri tõustes. Suve jooksul tekib risoomile hulgaliselt lisapungi, mis suve lõpus arenevad maa-alusteks võsudeks. Selles seisundis jäävad nad talvituma.

Maa ettevalmistamisel vaarikate istutamiseks peab olema väga põhjalik, sest vaarikad kasvavad pikalt ühe koha peal. Erilist rõhku tuleb panna maa umbrohupuhastusele, sest umbrohujuurte, eriti orasheina hävitamine vaarikate vahel on peaaegu võimatu. Kõige paremini saab maad ette valmistada mõne sobiva eelkultuuri, nagu kartul, juurvili, põldheina vms kasvatamisega. Eelnevalt kasvatud kultuure tuleb korralikult harida ja tugevasti väetada, et vaarikale jääv muld oleks toitaineterikas, kobestatud ning umbrohust puhas. Enne vaarikate istutamist kobestatakse mulda 30 cm sügavuselt ja vajadusel lisatakse veel sõnnikut või komposti. Vaarikaid istutatakse üldiselt varakevadel. Sügisel võib vaarikad istutada siis, kui ilmad on kaua soojad.

Vaarika istikud saadakse juurevõsudest. Kõige lihtsam on istutamise töö ette võtta kahekesi. Üks kaevab varem kobestatud mulda nii suure ja sügava augu, et istiku juured parajasti sisse mahuvad, teine asetab istiku kohale ja paigutab juured igas suunas laiali. Seejärel viskab esimene juurtele mulda, teine aga raputab tasakesi istikut, et muld läheks hästi juurde vahele. Lõpetuseks tallatakse muld istiku juurte ümber kinni. Hilisem mullaharimine seisneb peamiselt mulla kobestamises, mida tuleb teha iga suure vihmasaju järel, sest vaarikas ei talu õhuvaest tihenenud mulda.  Kasulik on ka vaarikate multšimine, mis takistab umbrohu teket ning soodustab mulla õhutamist.

Nipp! Kuna vaarikas ei talu liigniiskust, siis pärast istutamist on hea kaevata labidaga ridade kõrvale või istikute ümber väikesed kraavikesed, kuhu valatakse rikkalikult kastmisvett.  Sügisel, kui muld on märg, siis pole selliste kraavide kaevamine ja veega täitmine vajalik.

Vaarikas on väga vitamiinirikas ning maitsev mari. Kui rääkida vaarikamarjade kasulikkusest, siis sisaldavad viimased rikkalikult suhkruid, orgaanilis happeid, kaltsiumi, kaaliumi, fosforit, rauda ja teisi mineraalaineid ning A, B ja C vitamiini. Lehtedes on C- ja E-vitamiini, karotiini, fenoolkarboksüülhapet jt. Magususe eest vastutavad vaarikates pea võrdsel määral kaks põhitegijat: glükoos ja fruktoos, sahharoosi on viljades oluliselt vähem. Et fruktoos on kõige magusam looduslik suhkur üldse, siis tunduvad vaarikad väga magusad ning tihti ei saa neid ka väga palju süüa.

Happeid on vaarikates päris mitmeid, suuremates kogustes leidub õun- ja sidrunhapet, vähemal hulgal võib viljadest leida ka sipelg- või salitsüülhapet. Just salitsüülhappega seondubki rahvameditsiinist ammu teatud tõsisasi, et erinevatest vaarikaosadest (kuivatatud marjad, lehed, varred, õied) tehtud teel on higistama panev toime ja seega palavikku langetav mõju. Teine rahvameditsiinis ammutuntud tõde räägib vaarika valuvaigistavast toimest, mille eest vastutab frageriin. Seda ühendit leidub eeskätt vaarika vartes ja lehtedes ning seetõttu neid raviotstarbeliselt ka kogutakse ja kasutatakse.

Vaarikapreparaate võetakse sisse külmetuse, kopsupõletiku, seedeelundite haiguste, kõhulahtisuse, kehvveresuse, kroonilise reumatismi, suhkrutõve, leetrite, neurasteenia ja krooniliste nakkushaiguste korral.

Soovitav on marju säilitada ka talveks. Näiteks saab marju kuivatada – kõigepealt päikese käes õhukese kihina laiali laotatult või kuivatis temperatuuril 50-60 kraadi juures. Lehti kuivatatakse varikatuse all ja varred pestakse puhtaks ning kuivatatakse samamoodi kui marju.

Vaarikatest saab keeta väga head mahla, moosi või säilitada sügavkülmas.

Vaatamata magusale maitsele on vaarikad suhteliselt lahja suutäis — sajagrammine kogus sisaldab kõigest 40-45 kcal.


Sildid:, , , , , ,

comments.php

11 kommentaari

  1. Selline väike küsimus teile, oleme hankinud endale sadakond vaarikataime, mis on hetkel istutamata. Kuna ei jõua enam sellel sügisel maad ettevalmistada, siis oleks küsimus, kuidas võiks taimed nö. ootele panna, et nad talve ilusti üle elaksid ja kevadel taas istuda saaks?

    • Vaarikataimi võib hoida julgelt ületalve kaevatud mulla sees, seni kuni nad kevadel õigele kohale istutada. Selleks on kõige parem kaevata kerge kraav nagu kartuleid maha pannes ja siis vaarikataimed sina poolkaldu ja üsna tihedalt rivisse laduda. Hea oleks nad toetada kaldu kraavi nõlva najale ja siis muld peale ajada.

  2. Tere!
    Oskate ehk öelda, kas vaarikate kasvatamisel rahalisel eesmärgil Eestis, täna, on üldse mõtet ja millisest investeeringust ja kasvupindalast peaks rääkima, et asi oleks mõistlik ette võtta (arvestades, et kasvutingimused on keskmised)? On Eesti vaarikad üldse konkurentsivõimelised ja kes on kohaliku vaarika ostja (kas tõesti ainult turuplatsid ja luugimüük)?
    Ehk, kas tasub nendega väikest talukohta ülal pidada?
    Tänud igasuguse vastuse eest ette!
    H.

    • Tänud küsimast aga me ei ole marjakasvatusega selle küje pealt nii hästi kursis. Võib olla oleks kõige parem kui mõni talupidaja, kes seda loeb ja kes on marjakasvatausega tegelenud kommenteerib. Kindlasti oleks mõistlik ka ise googeldada eesti marjakasvatustalusid ning nendega ühendust võtta. Neid on Eestis palju ja nad kindlasti aitavad hea meelega asjaga algust teha.

      Omalt poolt oskame ainult öelda, et igal juhul tasub vaarika kasvatamine ära. Vaarikas on põhjamaade imemari nii raviomadustelt kui vitamiinide sisalduselt. Lõuna pool ta nii väärtuslikuna ei kasva kui meil. Just kliima ja kasvukeskonna kooslus teeb temast selle mis ta on.
      Vaarikat tasub kasvatada marjana müügiks aga kuna see aeg on piiratud ja pakkujaid teisigi, siis tasub teha moosiks, mahlaks ja kuivatada ravimtaimeks. Mitte ainult marjad vaid ka lehed ja varred. Sellisel kujul saab teda müüa aastaringselt. Raviotstarbeks kuivatatud vaarikavarte ja lehtede kasum võib olla päris suur.

      Kindlasti tasub vaeva näha.

  3. Hannes!

    Tasub kasvatada kui maht on taga. Vaarikas alla 1 ha ei tasu ära. Kulud ja turustamine on tõsiselt kallis. Alusta aga alati turust. Otsi endale kindel ostja ja siis saad kiiresti välja rehkendada oma tulu. Ja siis vaata, kas selle raha eest tasub teha või mitte.
    Kui aga läed mütsiga lööma, siis jätta asi katki. Vaarikas tahab head hooldust nagu iga asjaga. Praegu soovitan kasvatada ainult”Polkat”. Mööda ei pane.
    Jõudu siis !

    • Jah võib küll aga siis peab ka korralikult kastma, et taimed saaksid korralikult juurduda ilma läbi kuivamata. Ümberistutusi on mugavam teha sügisel kuna siis ei ole nii kuum ja niiskusreziim on ühtlasem aga kui niiskuse eest ise hoolitseda saab teha ka kesksuvel.

  4. Tere,

    Vajan nõu. Vaarikataimed on aastaid kasvanud aia ääres ühel ja samal kohal. Olen vanad võrsed ära lõiganud, püüdnud neid naadist puhastada aga naat tuleb ikka tagasi. Mari on jäänud väikeseks ning ilmselgelt on tal vaja mulla turgutust. Maa on pisut lubjane. Aastaid tagasi olid vaarikad ilusad suured. Kas ma võin kevadel kaevata kõik need vaarikad välja, kaevata kogu muld nt sõnnikuga läbi, välja juurida naat ning istutada sama koha peale tagasi need noored võrsed? Aias muud sobilikku kohta neile pole.

    Ette tänades!

  5. Tere!
    kas keegi oskab öelda, millises kasvufaasis on kastmine kõige olulisem. Muld on kerge, liigniiskus pole probleem.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

captcha

Palun sisestage turvakood

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <h2> <h3> <h4> <a href="" class="" target="">