single.php

tomat2

Tomati kasvatamine avamaal

Tomat on kõrgeväärtuslik dieetomadustega köögivili, mis  sisaldab rikkalikult toitaineid. Ehkki tomatit kasvatatakse põhiliselt kasvuhoones, on seda täiesti võimalik teha ka avamaal. Avamaal kasvav tomat ei ole lihtsalt nii saagikas ning viljad valmivad hiljem. Samas on nad sama vitamiini- ja toitainerikkad. Järgnevast loost saategi teada mõned nipid tomati avamaal kasvatamiseks.

Tomatitaim on suhteliselt külmaõrn ja soojalembeline troopikast pärit taim. Avamaale ei tohi teda istutada enne öökülmade ohu möödumist. +10 kraadi juures ja alla selle tomatitaime kasv pidurdub. Eelnevalt ettekasvatatud tomatitaimi tuleb enne avamaale istutamist hoolsasti ette valmistada ja karastada. Eesti kliimat silmas pidades, peaks olema võimalik taimi avamaal katta – näiteks tõmmata üle tugede loor või kile.

Tomat on valguslembeline taim. Puudulikus valguses venib tomatitaim pikaks, varrele tekib vähe lehti ja õisi ning saak jääb väikeseks. Normaalseks kasvamiseks vajab tomat küllaldaselt mullaniiskust ja suhteliselt kuiva õhku. Kuiva mulla korral õiepungad varisevad ja viljad lõhenevad. Ka liigniiskuse korral võivad muutuda lehed ja vars sinakaks ning õied võivad variseda ja kasv aeglustuda.

Erilist tähelepanu tuleb aga pöörata taimekaitsele, eelkõige tomati pruunmädaniku (lehemädaniku) tõrjele, mis avamaal ohustab taimi enam, kui kasvuhoones. Tõrjet tuleb alustada varakult s.t juulikuu esimesel poolel.

Tomatitaim moodustab tugeva hargneva juurestiku, mis võib tungida mullas kuni poole meetri sügavusele ja pooleteise meetri kaugusele varrest. Peamine toitaineid ja vett omastav juurestik paikneb 25-30 cm sügavusel ja ligikaudu 50 cm kaugusel taime ümber. Tomatitaime vars kasvab olenevalt sordist poole kuni pooleteise meetri kõrguseks. Vars on tugev ja püstine. Kui tekivad viljad, siis vajavad taimed siiski toestamist. Tomatid on isetolmlejad. Viljastumine toimub kõige paremini 15 – 25 kraadi juures.

Tomati kasvupinnas

Tomat ei ole mulla suhtes eriti nõudlik. Ta kasvab rahuldavalt igal mullal, mis suudab niiskust parajal määral hoida ja mis sisaldab vajalikke toitaineid. Toitaineid vajab tomat üsna rohkesti. Ühe või teise toiteelemendi vähesus kutsub esile mitmeid kasvuhäireid. Näiteks fosforipuuduse korral tõmbuvad lehed keerdu, lämmastikupuuduse korral aga muutuvad lehed kahvatuks ning võivad variseda. Kaaliumipuuduse korral tekivad lehe äärtele pruunid laigud ja lehed kuivavad ning kaltsiumipuuduse korral varreladvad kuivavad ja viljadele tekib tipumädanik.

Kasvukohaks tuleb tomatile valida valdavalt tuulte eest kaitstud päikesepoolne, võimaluse korral lõunakallakuga ala, mida on eelmisel aastal tugevasti sõnnikuga väetatud. Kui eelnevalt sõnnikut pandud ei ole, tuleb tomatimaad väetada kõdusõnniku või kompostiga, millele tuleks vajalikul hulgal lisada mineraalväetisi. Värsket sõnnikut tomat ei talu.

Tomati istutamine

Tomatitaimed istutatakse avamaale tavaliselt juuni alguses. Enne istutamist tuleb kindlasti mulda kobestada. Kergel mullal on tomatitaimi kõige sobivam kasvatada tasasel maal, kus taimede vahekaugus on 40-50 cm. Istutuskohale kaevatakse istutuskühvliga või väikese labidaga auk. Taimejuured asetatakse auku ning kaetakse mullaga. Istikud peavad olema suhteliselt madalad, tugevate varte ning lehtedega, nad ei tohi olla välja veninud. Kui siiski on juhtutnud, et kõik taimed on väljaveninud, tuleb need istutusauku panna poolviltu ja katta mullaga kuni alumiste lehtedeni.  Pärast istutamist tuleb taimi kohe kasta- vähemalt liiter vett taime kohta. Noori tomatitaimi tuleb kasta harva, kuid tugevasti.

Tomati hooldamine kasvuajal

Kasvuajal tuleb muld tomatitaimede ümber hoida kobe, taimi mullata ja jälgida, et taimede juurdekasv oleks normaalne. Iga kasvuhäire korral tuleks otsida põhjusi ja need kõrvaldada. Juba varakult tuleb hakata külgvõsusid kõrvaldama, et taim ei kulutaks asjatult toitaineid ja kasvuenergiat mittevajaliku massi kasvatamiseks. Kõige varasemat saaki saadakse avamaal sel juhul, kui taim kasvab ühe harunemata varrega, mille ladvas ja lehekaenlates moosutub 2-3 viljakobarat. Selleks tuleb kõik lehekaenlatesse ilmunud külgvõsud ära murda. Kõrgekasvulistel taimedel murtakse pärast 3-4 viljakobara moodustumist ära ka taime latv.

Viljakobarate suuremaks kasvamisel ei jõua taim neid enam kanda ning lamandub. Et seda ära hoida, asetatakse taimede lähedale tugikepid ning varred seotakse pehme nööri või riideribaga sinna külge. Tavaliselt seotakse tomat kahe kepi vahele, siis on murdumise oht väiksem.

Kui osta spetsiaalselt avamaale istutamiseks mõeldud sorte, on need sageli piisavalt lühikese kasvuga ja sidumine pole vajalik.

Varajastel sortidel hakkavad esimesed viljad värvuma juba juulikuu lõpul või augusti alguses. Tomatid on soovitav lasta valmida varre küljes, mitte tuua neid tuppa järelvalmima. Esimesel juhul on  nad maitsvamad ja toitainerikkamad. Kui hakkavad lähenema hallaööd, on õigem tomatid rohelisena koristada ja lasta soojas ruumis järelvalmida.

Avamaal kasvatamiseks on väga hea sort näiteks „Terma“, mis on spetsiaalselt aretatud Eesti kliimat silmas pidades.

Jõudu tomatite kasvatamisel!

Andke julgesti tagasisidet kuidas on teil tomatitega läinud. Sellest on palju kasu teistele lugejatele ja esimest korda tomatikasvatajatele.

 

Loe ka: Tomatite kasvatamine kasvuhoones, Kasvuhoonesse, avamaale ja aknalauale sobivad tomatisordid Tomati ja paprika taimede ettekasvatamine, Tomati külvamine pikeerimine ja kasvatamine, Paprika kasvatamineSoovituslikud paprikasordidPaprikataimede istikud ja nende hooldamineKasvuhoonesse ja aeda sobivad kurgisordid,  Baklazaani kasvatamine, Kui palju tomateid saab osta kasvuhoone eest?, Kasvuhoone on investeering tervisesse Taimede automaatne kastmine, Konteineraiandus kasvuhoones, Kasvuhoone kütmne ja valgustamine ettekasvatuseks


Sildid:, , , , , ,

comments.php

11 kommentaari

  1. Pingback: Kui palju tomateid saab osta kasvuhoone eest? | Rodoaed

  2. Pingback: Mida kasvuhoones kasvatada ? | Rodoaed

  3. Pingback: Tomati seemnete külvamine, tomatitaimede pikeerimine ja kasvatamine | Rodoaed

  4. Pingback: Tomati kasvatamine kasvuhoones. | Rodoaed

  5. Pingback: Tomati kuivatamine kuivatis. Päikesekuivatatud tomatite tegemine. | Rodoaed

  6. Pingback: Soovituslikud paprika sordid | Rodoaed

  7. Pingback: Kastmissüsteem kasvuhoonesse. Taimede automaatne kastmine. | Rodoaed

  8. Pingback: Konteineraiandus kasvuhoones - taimede potis kasvatamine | Rodoaed

  9. Pingback: Taimede ettekasvatamine- millal on selleks paras aeg? | Rodoaed

  10. Pingback: Taimede ettekasvatamine ja kasvuhoone kütmine | Rodoaed

  11. Pingback: Millised abivahendid teevad kasvuhoone kasutamise lihtsamaks ja tõhusamaks? | Rodoaed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

captcha

Palun sisestage turvakood

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <h2> <h3> <h4> <a href="" class="" target="">