single.php

aloe-vera

Toaravimtaim Aaloe kasvatamine ja kasutamine

Sügav talv on käes ning miks mitte mõelda mõne toataime kasvatamise peale, eriti kui lisaks rohelisele ilule pakub see taim ka palju muud kasulikku. Üks selliseid levinumaid toa-ravimtaimi on aaloe, mida Eesti kliimas on hea kasvatada aknalaual potis.

Maailmas leidub 446 erinevat liiki aaloesid. Kõige enam on nad levinud kuivadel ja klibustel aladel Ida-ja Lõuna Aafrikas, aga ka Madagaskaril. Kõrbeliste maade taim aaloe Euroopas vabas looduses ei kasva aga toa-potilillena hakati teda siin kasvatama 18. sajandil. Levisid aaloe liigid nagu kübarjalehine aaloe, ohteline aaloe, seebilillaaloe, söötaaloe ja puisaaloe. Kõige sagedasemaks neist sai – samuti nagu meil Eestiski – puisaaloe (Aloe arborescens). Temal on ainsana meie toaskasvatatavatest aaloedest ka raviomadused.

Teine ravimtaimena kasutatav aaloeliik, mida eestikeelses taimravikirjanduses nimeliselt mainitakse, kannab ladinakeelset nimetust Aloe vera, eesti keeles ka kõrbeliiliaks või tõeliseks aaloeks nimetatud. Tema preparaate võime ehk saada vaid apteegist ning seda liiki me aknalaual ei kasvata. Tihti juhtubki eksitus sellega, et oma aknalaual kasvatatavat puis-aaloet nimetatakse hoopis Aloe Veraks, kuid nii see siiski ei ole.

Harilik aaloe on huvitav taim veel selle poolest, et kui muidu inimesed taimede ladinakeelseid nimesid ei tea, siis hariliku aaloe puhul teavad kõik, mis taim on Aloe Vera.

Perekonna suurimad ja võimsamad esindajad kuuluvad Lõuna-Aafrika aaloede hulka. Kõige kõrgemaks ja jämedamaks kasvab Bainesi aaloe, mis kasvab põhiliselt Svaasimaal ja Mosambiigis. Nemad võivad kasvada isegi 20 meetri kõrguseks.

Zimbabwe puuaaloe on väga effektne toataimena kui ainult ruumi on. See aaloe on nüüd 18 aastane aga ta on ka kasvanud väikestes pottides. Kui aaloe taim noorena avarates pottides kasvatada oleks selline 2,5m kõrgus käes vahest 6 aastaga. Aaloed on väga tänulikud kasvuhoone taimed või kui ka ainult suved saavad kuuma ja päikest.

Kõige kuulsam aaloe on aga Zimbabwe puuaaloe (aloe excelsa), mis kasvab kogu maailmas ainult ühes kohas- Aafrikas, Zimbabwe iidse kultuuri hällis, Zimbabwe linnuse varemetel. Zimbabwe aaloe on ainuke aaloe, mis kasvab nagu puu- eemalt vaadates nagu palmipuu. Keegi ei tea kuhu see iidne kultuurrahvas kadus aga nad jätsid endast maha uskumatult ilusa linnuse varemed. Nende kiviladumistehnika on unikaalne, nii nagu ka analoogseid hooneid ehitanud iidsed ameerika kultuurid. Linnus kuulub praegu UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Aaloed on üldiselt soojalembelised taimed, mis meie kliimas vaid siseruumides suudavad talve üle elada. Eluvormi poolest kuuluvad nad sukulentide hulka ning suudavad mitu kuud ilma veeta üle elada. Aafrikas peetakse aaloed pikaealisuse sümboliks. Onni sissekäigu kohale riputatud aaloeoks peletab eemale kurjad vaimud ning kaitseb sissetungijate eest. Nõndaviisi ilma juurteta riputatult, õitseb ja elab aaloe Aafrika päikese all mitu aastat.

Põhjapoolekeral õitseb aaloe enamasti kõige pimedamal ajal novembrist jaanuarini. Aaloe õitseb toatingimustes väga harva, kuid see pole siiski võimatu, kui nippe teada. Nimelt vajab aaloe kodus õitsemiseks korralikku talvist puhkust ehk toataime jaoks üsna karme tingimusi- praktiliselt kuivalt ja jahedas (8-15C) olemist. Toatemperatuur sobib aaloele kasvatamiseks muidu hästi, suvel võib ta asetada ka õue. Puis-aaloe on mitmeaastane taim, mis looduses võib kasvada 3–4 m kõrguseks, toas aga kuni meetrini. Aaloel on paljuharulised silinderjad juured ja püstine vars. Mõõgakujulised, hallikasrohelised lehed on otstest alla kaardunud, pealt siledad, alt ebatasased, ogaliste servadega. Liiga jahedas keskkonnas muutuvad lehetipud kollaseks.

Aaloed armastavad täispäikest aga kasvavad hästi ka poolvarjus. Selleks, et Sinu aaloed suvel täispäikese käes kasvatada, tuleb taime selleks kevadel tasapisi ette valmistada. Peale pikka talve pimedas toas seisnud aaloetaime ei tohi kohe kevadise päikese kätte tõsta, sest taime pole sellega harjunud ning lehed saavad jäädavaid kahjustusi.

Liigse päikesevalguse käes tõmbuvad aaloe lehed punaseks. Vähese valguse korral võivad lehed jällegi kollakaks muutuda. Suvel tuleks hoida muld niiske, et aktiivsel kasvuajal oleks taimejuurtel vesi käepärast. Talvel, nagu öeldud tuleb hoida aaloe pinnas kas päris kuivana või kasta paar korda talve jooksul. Mida jahedam ruum, seda kuivem peab pott olema.

Eestis on aaloed juba aastakümneid potitaimene kasvatatud. On hea, kui on käepärast võtta aaloeleht, mis aitab külmetuse, putukahammustuse, kõhukinnisuse ja päikesepõletuse korral.  Aaloe suudab võidelda nii mikroobide kui seentega, mõnikord ka mitmete viirustega. Põletike, sh mädaste põletike ravivahendina kasutatakse aaloed laialdaselt kirurgias, stomatoloogias, günekoloogias, teraapias (sisehaiguste puhul), keskkõrvapõletike, kõri- ja ninahaiguste puhul. Eriti tõhusalt toimib aaloemahl seespidiselt mao- ja soolestikuhaiguste puhul. Kõik need haigused on põhjustatud limaskestade põletikust, mis kaob aaloemahla tarvitamisel. Kodus kasutamisel on kõige tuntum muidugi aaloe ravi igasuguste kuumapõletuste vastu. Kui lapsed ennast ahjuukse vastu ära põletavad või päikese käes nahale liiga teevad, on koduaaloe mahl nahale kõige kiirem ja tõhusam abivahend.

Selline on seemnest kasvatatud aaloe taim umbes aastaselt. Aaloe tahab õhurikkast mullasegu. Parim on nn kaktusesegu, kus on lehemuld, turbamuld, puusüsi (grillsüsi) ja jäme pestud liiv (2-6mm).

Aaloelehtede korjamine tähendab nende eemaldamist koos mahlavaest leherootsu ümbritseva tupega, sest mujalt murtud lehed kaotavad tugevasti mahla. Ravi otstarbel kõlbavad vaid hästi väljaarenenud alumised ja keskmised lehed. Neil on reeglina kuivavad lehetipud. Aaloe peab olema vähemalt kolme aastane. Toas kasvava aaloe lehti võib korjata mis tahes aastaajal, kuid lehti ei tohi pärast korjet hoida õhu käes üle 3-4 tunni.

Värskete lehtede mahlas leidub antraglükosiide, vaikaineid, vitamiine, fermente ja fütontsiide ning eeterlikku õli. Kõige kvaliteetsema mahla saamiseks lõigatakse aaloelt 3-aastased lehed – mida vanem on aaloe, seda toimeainerikkam ta on. Lehed seotakse puntidesse ja riputatakse madalate anumate kohale, nii et lõikekohad jääksid allapoole. 5-6 tunni möödudes on lehed mahlast tühjaks tilkunud ja kuivad. Sel viisil saadakse mahl, millel lastakse taheneda soojas ja varjulises kohas. Selliselt saadud tihenenud mahla nimetatakse saburiks ja seda saadakse 15-st aaloe liigist. Põhjamaade väiksematest aaloelehtedest mahl tavaliselt pressitakse. Koostiselt ja toimelt sarnaneb kuivatatud sabur värske mahlaga, ei sobi aga välispidiseks raviks (määrimiseks, mähisteks).

Vanu pikkade paljaste vartega taimi saab noorendada. Selleks tuleb aaloe taime latv maha lõigata, kuivatada 1-2 nädalat ja pista siis puhta niiske liiva sisse juurduma. Juurduma hakanud ladva võib potti ümber istutada.

Aaloe sobib eriti hästi neile, kes unustavad tihti lilli kasta. Ka ümber istutatada võib teda alles iga 3-4 aasta tagant.  Samas peaks aaloetaim olema igas kodus, kus on väikesed lapsed ja eriti poisid, sest nendega ikka juhtub vahel midagi. Ja siis on hea kui abi on kiiresti võtta. Põletatud sõrmele või põletusvillile murra kiiresti aaloelt lehetükk ja pigista leheotsas mahla põletatud kohale. Tavalised põletused ja villid kaovad jäljetult päeva jooksul.

 


Sildid:, , , , ,

comments.php

28 kommentaari

  1. miks ei kasvatata eestis aknalaual aloe verat? kasvatatakse küll – mu endagi aknalaual 1 suur taim ja hunnik pisikesi, inglismaalt tellitud seemneist kasvatatud. ja ka mu tuttavail on aloe vera taimi toas.

      • Tere Silva,
        Aaloe taimi saab kas seemnest kasvatades või lillepoest ostes. Kui just seemnest kasvatamine pole eraldi kirg( ja see on põnev tegevus), siis on taime ostmine muidugi palju lihtsam. Ei oska kohe lambist öelda kus neid hetkel müüakse aga kui peamised aianduskeskused läbi käia, siis vast ikka leiab. Kevadel ja sügisel on muidugi toataimede valik suurem kui keset aiandus hooaega.

  2. “Koostiselt ja toimelt sarnaneb kuivatatud sabur värske mahlaga, ei sobi aga välispidiseks raviks (määrimiseks, mähisteks)..” — kas selles lauses on kirjaviga?

    • Tänan tähelepanu juhtimast.
      Siin on usaldatud ühte botaanilist allikat ja nii on seal väidetud. Oma kogemusest ei oska kommenteerida aga uurime selle kohta ja kui leiame midagi täpsemat, siis kindlasti täiendame.
      Aga veelkord suur tänu tähelepaneliku lugemise eest. Nii need kalad leitaksegi :)

    • Zimbabwe puuaaloet ilmselt poest ei saa, kuna ta on suhteliselt haruldane taim ja kodumaal ka kaitsealune. Võib proovida õnne erinevatest interneti seemne kataloogidest Aloe excelsa nime alt. Seemnest aaloe üles kasvatamine ei ole väga keeruline.

  3. Uskumatu, et soovitatakse ikka veel puisaaloet, kelle lehed on kitsad ja mahl mõru!?
    Minulgi on praegu mõned Aloe vera “pojad” olemas.

    • Kuna toas ei saa kõiki aaloe liike kasvatada. Puis-aaloe on ainuke mida saame ise omale kasvatada. Mõru mahl ongi mõru tänu raviomadustele. Nagu lapsedki teavad on kasulikud asjad alati mõru maitsega :)

      • Puis aaloe on tõesti mõru, miks siis apteegi mahl ei ole mõru. Kas raviomadused on siis väljavõetud. Kuna just plaanin võsukest istutada siis küsin kas kaktuse muld sobib kõige paremini või võtan ajast kõdusõnnikud segamini liivaga ja mullaga.

        • Apteegi mahla pannakse midagi juurde et ta magus oleks. Aaloele on vaja ikka kaktuse mulda- sõnnikus ta hukkub kiiresti.

  4. Pingback: Ravimtaimede korjamine ja kuivatamine | Rodoaed

  5. Pingback: ingveri kasvatamine kodus | Rodoaed

  6. Tere. Mida teha. Potist tulevad juba kümme vart. Kaks tükki on juba üle meetri. Muist alumisi lehti lähevad kollaseks. Aaloe on juba nagu suur põõsas. Kas paljundada võib oksad kõik juure küljest lahti murdes. Tänud.

    • Aaloet saab paljundada varrepistikutega aga võib proovida ka põõsast juurtest jagada. Vahest õnnestub ümberistutamise ajal saada mitu kena omajuurset taime, mis siis juba eraldi istutada. Kui aga põõsas tõesti liiga massiivseks muutub võib ka osa oksi lihtsalt eemaldada ehk oksakääridega ära lõigata. Neid saab siis juurduma panna või siis mitte.

    • Palju õnne Aino. Aalo õitsemine meie oludes olgu kasvuhoones või talveaias on väga suur saavutus. Kui ta aga lausa aknalaual õitsema hakkas, siis on teil väga hea käsi taimede peale.
      Võite julgelt mõne foto saata oma aaloe õitsemisest. Usun, et see on paljudele huvitav vaadata.
      Tänud ette

    • Aaloed võib väetada nagu kaktusi kaktuse väetistega aga alles järgmisel aastal peale istutamist. Mitte enne, muidu võivad juured mädanema minna ja haigused ligi tulla.

  7. Tänud sisuka artikli eest. Uurin, et kas talvituval aaloel on ka tarvis ligipääsu loomulikult valgusele või saab ta hakkama ka pimedas/hämaras ruumis?

    • Pimedas ei saa ükski taim talvituda millel lehed küljes. Ainult ilma pealseteta juurikad ja mugalad saavad sellega hakkama.
      Aaloe vajab ikka ka talvel valgust aga mitte nii palju kui suvel. Valguse hulgast ja temperatuurist sõltub näiteks see kui tugev ta järgmisel aastal on ja kas ta jaksab õitseda.

  8. Kas aaloe mahlavõib lisada ka näiteks sidruniveele ehk joogiveele?
    Tahaks mõned suured varred ära lõigata,aga kus seda mahla kasutada?

    • Aaloe mahl on tegelikul väga kibe ja sisse juua on seda üsna tülikas ja seetõttu on mahlaga segamine päris hea mõte.

  9. Pingback: Heitlehiste rododendronite liigid looduses | Rodoaed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

captcha

Palun sisestage turvakood

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <h2> <h3> <h4> <a href="" class="" target="">