single.php

krüsanteem

Sügisesse aeda sobivad lillesordid

Suvel pole raske kujundada aed ilusaks ja silmapaistvaks. Sobivaid taimi on piisavalt, mis just suvel oma ilu ja õisi demonstreerivad. Sügisel on valik piiratum aga sugugi mitte väike. Järgnevast loost leiad soovitusi just sügisese aia kujundamiseks, et ka sellel aastaajal oleks aed ilus ja soovi korral saaks nii mõnegi õie ka omale vaasi noppida.

Järgnevalt vaatleme taimi, mis on Eesti sügises vastupidavad ning pakuvad oma värvikirevuses lisaks suvisele silmailule elamusi ka sügisel.

 

Kroonjas jaanikakar

Kroonjal jaanikakral on sordiaretuse tulemusena erinevaid välimusi, kuid ta meenutab suvist karikakart. Maikuus seemnest peenrale külvatud taimed alustavad õitsemist juba juulis ja õitsevad külmadeni välja. Jaanikakar annab isekülvi ja seega on järgmisel aastal muretult kasvamas. Neile sobib pigem vähemrammusam muld, sest liiga toitaineterikkas mullas võivad nad kasvada liiga pikaks ning vajada seetõttu toestamist.

Lehtköögiviljana on kroonjas jaanikakar meil seni olnud peaaegu tundmatu, kuigi ta on väga väärtuslik. Rohelistes jaanikakra lehtedes on rikkalikult mineraalaineid (eriti kaaliumi ja rauda) ning antioksüdante. Palju on vitamiine, eriti C- ja B2-vitamiini ning A-vitamiini provitamiini karoteeni. Toiduks tarvitatakse pikantse lõhna ja maitsega lehti ning noori võrseid. Lisatakse salatitesse, suppidesse ja võileibadele. Jaanikakra lehed on koristuseks valmis juba 1 kuu peale külvi. Õitsevana on jaanikakar väga dekoratiivne. Taime kõrgus on 100 cm.

 

Kukeharjad

Harilik kukehari ehk Sedum acre looduslikus keskkonnas

Kukeharju on lihtne paljundada. Sageli moodustuvad vartele juured juba vaasivees ja need saab hõlpsasti mulda istutada. Teine võimalus on taim kevadel mais või suve lõpul augustis-septembris maa seest välja kaevata, paraja suurusega osadeks jagada ja tagasi istutada. Liiga rammus muld või vähe kõdunenud sõnnik kukeharjale ei meeldi. Meelepäraseks peab ta päikesepaistelist ja vett hästi läbilaskva mullaga kohta. Roomavat kukeharja kasvatatakse sageli õhukese substraadikihiga katustel ja ta peab seal suurepäraselt vastu.

Eluvormilt kuuluvad kukeharjad sukulentide ehk turd-taimede hulka nagu ka kaktused, agaavid või aaloed. Nad on võimelised sademe- või kastmisvett pikka aega säilitama. Seetõttu sobivad roomavate vartega liigid ka katusaedadele, kivistele või liivastele kuivadele nõlvadele ja alpiaedadesse.

Mägedest või kuivadelt kõrbealadelt pärit taimedena kasvavad kukeharjad paremini täis-päikeselises kohas. Kui puhmik on muutunud suureks ja tihedaks ning enam õitseda ei taha, siis tuleb taim kevadel pinnasest välja kaevata, jagada väiksemateks osadeks ja uude paika istutada. Vahel võib väga tihe ja vana verev kukehari mädanikesse või seenhaigustesse nakatuda, selline haige taim on parem välja kaevata ja asendada uuega.

 

Rebashein

Rebashein e Amaranthus

Rebashein  on üheaastaste rohttaimede perekond samanimelisest sugukonnast. Perekonda kuulub umbes 60 liiki troopikast parasvöötmeni. Eelistavad keskmise viljakusega huumusrikast niisket mulda ja tuulevaikset päikeselist kasvukohta. Longus rebashein talub ka toitainetevaest pinnast. Põuaperioodil on soovitav kasta, et pikendada õitsemisaega.

Vars on lamav, tõusev või püstine, rohelised kuni tumepunased, enamikul rombjad, mõnel liigil piklikud või munajad lehed on vahelduvad. Väikesed valkjas- või punakasrohelised kuni tumepunased õied moodustavad pikki püstisi või rippuvaid õisikuid.

Rebasheinu paljundatakse seemnetega. Taimed võib ette kasvatada või külvata seemned otse kasvukohale mais. Temperatuuril 15-20°C idanevad seemned 1-2 nädalat, pikeeritakse vahedega 3cm x 3cm ja istutatakse kasvukohale vahedega 10–12cm.

 

Päevakübar

Säraval päevakübaral on ilusad tumerohelised lehed ja peenikesed võsundid, mille abil taim paljuneb. Talvekülmadele on enamik päevakübaraid hea vastupidavusega. Arvestama peab sellega, et kuivadelt niitudelt pärit taimena vajab ta ka aias kuiva või parasniisket ja päikesepaistelist kasvukohta. Säravat päevakübarat on lihtne paljundada puhmiku jagamise teel. Parem on seda teha mais, sest sügisel rikkaliku õitsemise ajal väljakaevamine ja lammutamine pole taimele meeltmööda.

 

Hiina aedaster

Aster

Nimetus Aster tuleneb kreekakeelsest sõnast astron, mis tähendab (taeva)tähte. Sama tähendusega on ka ladinakeelne astrum, viidates õisiku kujule.

Looduslikus kasvukohas õitseb madal aster augustist oktoobrini. Aedades kasvatatakse sageli madala astri arvukaid sorte, mis on saadud tema ristamisel õieka astriga. Seetõttu on sordid tavaliselt hilisema õitseajaga ning kasvult kõrgemad, õisikud paremini täidetud kui liigil.

Astrid vajavad päikesepaistelist ja külmade tuulte eest varjatud võimalikult sooja kasvukohta. Eriti soe paik otsige sügisel õitsvatele astritele, muidu ei jõua näiteks madala, õieka ja kauni astri sordid Eesti nn kehva suusailmaga enne külmade tulekut õitsema minnagi. Alati ei aita ka soe koht, astreid tuleb lihtsalt võrrelda ja otsida meie kliimasse õige sort või liik.

Astrite õitsemine kestab kuni tugevate öökülmadeni või esimese lumeni. Vaasis püsivad nad paremini jahedas ja niiskemas ruumis.

 

Suur lõvilõug

Kauneid lõhnavaid õisi on kõikvõimalikes värvitoonides: valged, kollased, roosad, vaarikakarva, purpurjad. Lisaks ühetoonilistele leidub nii kahe- kui mitmevärvilisi õisi. Sordivalikust leiab ka kellukjate ja täidisõitega sorte, viimastel on muidugi kadunud taimele nii iseloomulik õiekuju. Õitele pakuvad dekoratiivset konkurentsi ka mõnede sortide rohelise-valgekirjud, pronksjad või violetsed lehed. Olenevalt sordist võib taim kasvada 15-100 cm kõrguseks. Lisaks kuni sügiseni (vahel ei tee esimesed kerged hallaöödki taimele veel liiga) õitsevale peenralillele on lõvilõuad (eriti sobivad selleks kõrgekasvulised) ka head lõikelilled, mis vaasis võivad püsida tubli nädala ja enamgi.
Seemnete külviaeg sõltub ettekasvatustingimustest, kuid arvestama peab, et külvist õitsvate taimedeni kulub kuni 4 kuud. Märtsis tehtud külvi korral on õisi lootust näha mai lõpus juuni alguses.

Külvi-pikeerimismullaga täidetud nõusse külvata seemned võimalikult hõredalt. Kuna lõvilõua seemned on peened, võib neid külvamise lihtsustamiseks segada puhta peene liivaga. Seemneid võib külvata ka lumele (umbes sentimeetri paksune lumekiht asetada külvimullale), kust nad siis koos lume sulamisega vajuvad tihedalt mullapinnale. Külvi ei kaeta mullaga kuna semned vajavad idanemiseks valgust. Niiskuse hoidmiseks katta külv kile või klaasiga ning asetada idanemise ajaks valgesse ja sooja (+20°…+24° C) kohta. Tõusmed ilmuvad 7-14 päevaga. Pärast tõusmete ilmumist oleks väljavenimise vältimiseks hea kasvukoha temperatuuri alandada, ka tuleks eemaldada pealepandud kate.

Aeglase kasvuga seemikud on tundlikud nii läbikuivamise kui liigniiskuse suhtes. Pikeeritakse, kui taimedel on ilmunud pärislehed. Kuna noored taimed on õrnakesed, tuleb pikeerimisel-ümberistutamisel tegutseda tasa ja targu, et teisi mitte vigastada. Kui taimedel on 5-6 pärislehte pintseeritakse taimi harunemise soodustamiseks.

Kuigi lõvilõuad on üsna vastupidavad ja vähenõudlikud taimed, kasvavad nad paremini viljakatel, vett hästi läbilaskvatel muldadel soojal ja päikeselisel kuni poolvarjulisel kasvukohal. Hea kui kasvukoht (eriti kõrgekasvulistel ja rippuvatel sortidel) oleks kaitstud tugevate tuulte eest. Kehvasti õitsevad lõvilõuad, kui muld on liialt raske (savikas) või on liiga õhuline (turvas). Põuaperioodidel kasta, eriti hoolas tuleb olla konteineris kasvavate taimedega. Närtsinud õite ärakorjamine soodustab uute õite teket. Rohimine hoiab peenra puhtana ja vähendab haigustesse nakatumist, mullakobestamine muudab tihkeks vajunud mulla kobedamaks.

Need lõvilõuad, mis suvel väga meeldisid või huvitavad tundusid, võib sügisel anumasse istutada ja viia talveks jahedasse (mitte üle +15° C) ja valgesse ruumi. Kui tingimused on sobivad õitsevad lõvilõuad kogu talve. Vajadusel tuleks muidugi talvituvaid lõvilõugasid kasta. Kevadel võib neilt aga paljundamiseks pistikud võtta.

 

Krüsanteem

Krüsanteem on Jaapani rahvuslill. Juba VII sajandil hakati seal krüsanteemi kasutama kui võimu sümbolit. Stiliseeritud 16 õielehega kuldne krüsanteemiõis on Jaapani impeeriumi ja keisrivõimu tähis, mida leidub nii rahadel, markidel ja Jaapani kõrgeimal ordenil – krüsanteemiordenil.

Tänapäeval kasvatatakse enam kui 10 000 krüsanteemi sordi. Aretustöö tulemusena leidub krüsanteeme igale maitsele – laiades piirides varieerub nii õite kuju (liht- ja täidisõieline, pallikesed, tupsukesed jpt), suurus (õisiku läbimõõt võib olla 1-30 cm) kui värvus (valge, kollane, roosa, purpurjas, oranž, kirju).

Krüsanteem võib kasvada kuni 1,5 m kõrguseks, tema varred on harunevad, püstised või laiuvad. Lihakad hallikarvased lehed on kuni 12 cm pikad, ovaalsed kuni sulghõlmised.

Ta ei ole mullastiku suhtes nõudlik ning ei vaja erilist hooldust. Lühipäevataimena vajab krüsanteem õisiku avamiseks kindlat päevapikkust (alla 12 tunni), seetõttu õitsevad meil krüsanteemid avamaal alles sügisel.

Krüsanteemiõite kaunis kuju ja värvirohkus ning tugevad varred on temast teinud hea materjali lilleseadjaile. Kuid mitte ainult, erinevalt paljudest teistest lilledest võib krüsanteem vaasis värskena püsida kaks nädalat ja kauemgi.

 

Heleenium

Heleeniumid

Sügisheleeniumil on rohkem kui 50 sorti, mis erinevad üksteisest kasvukõrguse, õisiku värvi ja õitsemisaja poolest. Kõige madalamad sordid on 50 cm kõrgused ja suurimad küündivad kuni 150 cm kõrguseks. Heleenium eelistab kasvamiseks parasniiskeid viljakaid muldasid. Liivaka kuiva pinnasega peenras on hea istutusauku lisada neutraliseeritud turvast või kompostmulda. Pinnaselähedase juurestiku tõttu vajab sügisheleenium lumeta pakaselisel talvel kaitset. Selleks sobib taimede ümbrust multšida kas turbaga, koorepuruga, kompostmullaga või asetada juurtele pakase kaitseks kuuseoksi. Kevadel pärast pinnase ülessulamist ja tahenemist tuleb talvekate eemaldada. Multšikihi paksus peaks olema 5–10 cm.

Heleeniumile valige aias päiksepaisteline koht. Kõrgemad sordid vajavad ka toestamist. Heleenium on väga kaunis vaasilillena. Taime paljundamine on lihtne – kevadel mais kaevatakse vana puhmik maast üles, jagatakse paraja suurusega osadeks ja istutatakse sobivasse paika. Heleenium ei ole agressiivne naabruses kasvavate taimede suhtes, kuid kõrge kasvu tõttu ei sobi ta madalate padjandtaimede naabriks, sest varjutab nende eest päikese.

 

Siilkübarad

Siilikkübarad on väga tugevad ravimtaimed

Siilkübarad on pikaealised taimed, kui nad istutada päiksepaistelisele parasniiske pinnasega kasvukohale. Õitsemise ajal toituvad nende õisikutel mitmesugused liblikad.

Siilkübara risoome, juuri ja õisikuid kasutatakse teena või tinktuurina külmetushaiguste raviks. Uued sordid on väga efektsete õisikutega, värvigamma varieerub valgest kuni purpurpunaseni. Looduslikke siilkübara liike saab paljundada ka seemnetega, mis külvatakse kevadel. Sorte paljundatakse puhmiku jagamise teel kevadel mais. Siilkübar ongi toredam, kui neid kasvab terve grupp lähestikku koos. Suurem kogumik meelitab uudistama ja toituma hulganisti toredaid liblikaid.

 

mesilane siilkübara õiel töötamas ja päikest nautimas

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Loe veel: Seitse tõhusat viisi kuidas muuta oma aed mesilase sõbralikumaks, Kirsipuude hooldamine ja kasvatamine , Ratsuritäht , Astelpaju-kasulikemaid marju Eestis, Mustika kasvatamine, Safrankrookuse kasvatamine, Baklazaani kasvatamine,  Taimede automaatne kastmine ja kastmissüsteemid, Ravimtaimede korjamine ja kuivatamineTomati kuivatamine kuivatis. Päikesekuivatatud tomatite tegemine, Mahlapress-koduaias vajalik abimees, Viinamarjade kuivatamine toidukuivatiga


Sildid:, , , , , , ,

comments.php

4 kommentaari

  1. Pingback: Rododendronite paljundamine | Rodoaed

  2. Pingback: Safrankrookus - hinnalise maitsetaime kasvatamine ja kasutamine | Rodoaed

  3. Pingback: Milliseid ravimtaimi korjata ja kuivatada suvel? | Rodoaed

  4. Pingback: Rododendronite kasvatamine- korduma kippuvad küsimused | Rodoaed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

captcha

Palun sisestage turvakood

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <h2> <h3> <h4> <a href="" class="" target="">