single.php

Rododendronite ümberistutamine

Tihti on vaja vanemaid ja suuri rododendroneid ümber istutada kuna nad on üksteisele liiga otsa kasvanud või on kasvukoht mingil põhjusel ebasobivaks muutunud.

Rododendronid nii igihaljad kui heitlehised kannatavad üldiselt hästi ümberistutamist kui seda teha hoolikalt ning läbimõeldult.

Meie kliimas sobib ümberistutamiseks kogu kasvuperiood kui jätta kõrvale kõige kuumemad perioodid suvel ning periood kui on palju noori ja õrnu kasve. Need võivad lihtsalt viga saada.

Raskeks võib osutuda vanade ja suurte rodode ümberistutamine juhul kui nende juurestik on ilma peenrakattete pinnases puujuurtega läbi põimunud. Seda ei tohiks aga kindlasti lubada kui uusi peenraid rajada.

Kuna rododel on madal, ainult kuni 30cm sügavune aga selle eest lai juurestik, siis tuleb istutatava taime juurepall laialt välja kaevata. Rododendronite juurestik on madal aga tihe peenikeste juurte võrgustik. Mida vähem juurepall viga saab, seda kiiremini ta peale ümberistutamist kohaneb.

Uude istutusauku oleks hea lisaks spetsiaalsele okaspuu- ja rodoistutsmullale lisada ka veidi rodoväetist. Sõltuvalt aastaajast lisada väetist – kevadel rohkem ja juurtele lähemale, sügisel vähem ja juurepallist eemale. Sügisesed oksakasvud nõrgestavad taime vastupidavust külmadele.

 

Loe lisaks:

Rododendronite kasvatamine-Korduma kippuvad küsimused, Rododendron-mida see tähendab?, Rododendronite peenra rajamine, Rododendronite kasvutingimused, Igihaljaste rododendronite liigid looduses, Heitleheliste rododendronite liigid, Mustika ja kultuurmustika kasvatamine, Rodopeenra lisaväärtused, Rododendronite paljundamine, Safrankrookuse kasvatamine, Ratsuritäht, Sügisesse aeda sobivad lilled, Astelpaju-kasulikem mari Eestis, Kaktuste kasvatamine, Kirsipuude hooldamine ja kasvatamine, Kuidas muuta aed mesilasesõbralikuks?


Sildid:, ,

comments.php

5 kommentaari

  1. Eelmisel aastal istutasin rodo “Puccini”(külmataluvus kirjanduse andmetel -28). Kuna see on mu esimene ja ainukene rodo, siis tegin kõik nii täpselt, kui vaja: isoleeritud peenar mändide all, kus kasvavad ka mustikad, pohlad,sinikad ja metsküüvitsad.Kuna ostes oli rodo täis õienuppe, siis kõik nad avanesid ja oli ilus küll. Peale õitsemist väetasin spets rodoväetisega, kasvatas palju uusi lehti ja ilusad uued õienupud (tõsi küll, mitte nii palju kui oli algselt). Talvel ei katnud, kuid läänetuule kaitseks paigaldasin tuulevarju. Varakevadel varjutasin raamile paigaldatud kuuseokstega, kuigi otsest päikest sinna eriti ei paista. Varju eemaldamisega ei kiirustanud, aga kui ära võtsin, siis oli põõsal üsna palju pruunikirjuid lehti, just tuulepoolses küljes. Ja edasi läks pilt aina kurvemaks, pruunikaid lehti tuli juurde, mõned kuivasid ja varisesid, osa on siiani rohelised ja tugeva turgoriga. Sai mai algul väetist, kastetud tiigi- või vihmaveega – no igati peaks kõik õige olema. Nüüd, kus peaks olema õitsemise alguse aeg, on pilt selline, et õiepungad tunduvad nagu kuivad või elutud ja mingit uute lehtede kasvamise märki pole. Ainult on tekkinud uued õiepungad, mis pole ümarad, vaid sellised pikad ja kitsad, nagu tuleks sealt ainult üks õis.
    Iga päev käin temaga kõnelemas ja loodan. Mustikad ja pohlad ja kanarbikud samas pinnas tema kõrval kasvavad kenasti, pohlad hakkavad juba varsti õitsema.
    Mis võiks olla valesti läinud? Ka juurepall sai enne istutamist lahti soputatud ja vees leotatud.
    Olen väga õnnetu, ei taha kohe tunnistada, et ei saa hakkama. Ma juba vana-vana aiapidaja ja siiani on kõik hästi läinud, aga nüüd siis sedasi.

  2. Rajasin rodopeenra mändide alla, kaks kevadet on heitleheline rodo uhkelt õitsenud.Sellel kevadel oli õisi palju aga kõik õied avanesid ja kohe pudisesid maha. Kasv oleks nagu seisma jäänud, leheservad muutuvad pruunikaks ja pungi ei moodustu. Peenra rajasin maapinnale maakivide vahele, natuke süvendasin pinnasesse aga ma ei katnud maapinda kattekangaga. Muld on õige. Kas see võib olla põhjuseks, et peaksin põõsa üles võtma ja peenra uuesti tegema või on muu põhjus?

    • Tere Helle,
      Jah see võib olla põhjus küll kuna algselt õige rodopinnas on nüüdseks muu pinnasega segunenud ja igasugu juured on peenrasse tunginud ja happetasakaalu olematuks muutnud.
      Peenra ümbertegemine aitab siin kindlasti. Rododendroni juured on madalad ehk kuni 30cm sõgavusel ainult.
      See teeb kogu ümberistutse töö lihtsamaks kui muude taimedega.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

captcha

Palun sisestage turvakood

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <h2> <h3> <h4> <a href="" class="" target="">