single.php

Rodod 11_06_08 044

Rododendronite peenra rajamine

Rodopeenra rajamine pole keeruline, kuid peab teadma ja arvestama rododele meelepärast keskkonda.

Rodopeenra rajamine. Servad paigas ja aluspeenar põhjas.

Kuna rododenroneid ei saa istutada tavalisse aiamulda, siis tuleb neile luua kunstlikult happeline keskkond ehk turbamulla peenar. Peenart võib süvistada pinnasesse ja täita turbamullaga nii, et peenra pind jääb lõpuks ümbritseva pinnasega tasa; võib piirata maa-ala palkide või kividega (mitte paekividega), täita see turbaga ja istutada siis taimed. Samuti on võimalik rajada turbapeenar tasasele maapinnale, piirates ala ühelt poolt vanade prusside või palkidega ning teiselt poolt poes müüdava elastse puitlippidest peenraservaga. Viimane võimalus on kõige kiirem ja lihtsam viis rajada peenar olemasolevale murule või muidu tasasele pinnale. Pole vaja kaevata, juurida ega pinnast teisaldada. Samuti peab arvestama pinnase niiskust – pidevalt niiskes pinnases pole süvistatud peenar hea lahendus, kuna taimed võivad hakata kannatama liigniiskuse käes. Kõrgpeenras seda muret ei teki.

Peenra alus – olgu ta siis süvistatud või pinnasepealne – tuleb vooderdada enne turbaga täitmist peenravaibaga, et kaitsta happelist keskkonda ümbritseva aluselise pinnase eest. Samas kaitseb see abinõu peenart võimalike umbrohujuurte eest.

Peenra täitena võib kasutada rabast toodud-ostetud pinnast või poes müüdavat rodoturvast. Vahetult rodotaime istutusauku peaks aga kindlasti lisama rododele ja okaspuudele mõeldud mulda. Enne istutamist pange taimed kindlasti veega ämbrisse ligunema seniks, kuni enam õhumulle ei tõuse ning juurepall on veest küllastunud. Oluline on veel teada, et rodo juurekael ei tohi istutamisel mingil juhul jääda sügavamale pinnasesse kui ta potis oli. Pärast istutamist tuleb turba pind katta koorepuru multšiga ja veel korra üle kasta.

Rodopeenra rajamine. Kõik on valmis turbaseguga täitmiseks.

Peenra planeerimisel on hea katsetada peenra mõõtude ja kujuga, märgistades soovitud piirjoone nööri või tavalise aiavoolikuga. Kui on taimed ostetud, siis võib niimoodi taimede paigutust peenras läbi mängida ja visualiseerida, kuidas tulevane peenar välja hakkab nägema.

Edasine hooldus seisneb kastmises, väetamises ja õitsenud õienuppude ärakorjamises. Kasta oleks muidugi hea vihmaveega, kui selle kogumiseks võimalus on. Väetada on optimaalne kaks korda – mais enne õitsemist ja juuni lõpus peale õitsemist. Juulis ja hiljem väetamine võib panna taime kasvatama pikki võsusid, mis ei jõua enne sügist puituda, ning siis võib külm taime kahjustada. Õienuppude ärakorjamine säästab taime energiat seemnete kasvatamisest, võimaldades selle asemel jõudsamalt õitseda.

Talvel külma eest katmine sõltub taime külmataluvusest, mida tasub taimede valikul arvestada. Kindlasti on vaja aga taimi kaitsta kevadise päikese eest. Põhjus peitub külmunud pinnase ja päikese käes kuumenevate lehtede kontrastis – päikese käes soojenevad lehed tahaks juba ärgata ja niiskust eritama hakata, aga juured on veel jääs ega anna niiskust üles.

Rodopeenra rajamine. Turbamullaga täitmine enne taimede sisseistutamist.

Rodopeenar on üpris paindlik ja muutumises olev elupaik. Põõsaste kasvades on võimalik taimi ümber istutada ning peenra kujundust muuta, andmaks põõsastele rohkem ruumi või muutes nende asukohta valgusrežiimi suhtes. Eraldatud pinnasega peenardes annab see võimaluse noori taimi alguses väiksemas peenras tihedamalt istutada ning hiljem korrigeerida.

Rodopeenar on õigesti tehtuna praktiliselt hooldevaba umbrohu suhtes.

 

 

 

 

 

Sama rodopeenar aasta hiljem

Täiendame seda artiklit nüüd aasta hiljem kui taimed on kohanenud ja veidi kasvanud. Pildistamise hetkel on Juuli algus ja rododendronid ise on juba ära õitsenud. Samas on võimalus näha teisi taimi, mis rodopeenras hästi kasvavad.

Rodopeenar peale taimedega täitmist ja ühe aasta möödumist, kui taimed on juba kosunud.

Hostadele siin meeldib

Hostad on rodopeenrasse nagu loodud. See konkreetne peenar on natuke elumaja varjus ja keskpäevane päike teda väga ei küta, seega on nii rododele kui hostadele ja sõnajalgadele suurepärane mikrokliima. Peale nimetatud taimed on peenras veel kevadel õitsevad krookused ja väikesekasvulised nartsissid, mida suvel enam isegi näha pole kuna isegi lehed on juba kasvamise lõpetanud ja närbunud.

Kõrged hostad ja...

ja madalad hostad ja kirjud hostad..

Sügise poole tulevad peenras välja erinevad seened. Seened on kül peamiselt dekoratiivse välimusega kuna söögiseeni pole seni veel kasvanud. Teistes tehtud rodopeenardes on küll varem kasvanud kevadkogritsad ja teised head seened. Ja loomulikult on igasugused mustika sordid need keda alati võib rodopeenrasse istutada.

 

Rodopeenra rajamise tööjärjekord

Tööjärjekord rodopeenra rajamisel võiks olla umbes selline:

  • Koha valik aias, arvestades olemasolevaid tingimusi;
  • Peenra mahu ja taimede arvu otsustamine;
  • Peenra piirjoone mahamärkimine, näiteks kastmisvoolikuga;
  • Materjali (turba, prusside, aluskatte jne) ning taimede hankimine;
  • Taimed vette likku paariks tunniks, samal ajal teha peenra piirded, katta maapind aluskattega ning täita rodopinnasega;
  • Kogu peenra täite põhjalik kastmine. Lasta imbuda üks öö;
  • Taimede istutamine (kevadise istutuse korral lisada ka väetise graanuleid);
  • Kogu peenra kooremultsiga katmine
  • Veelkord kogu peenar sõelaga üle kasta, et pesta maha kooremultsilt peenemad osad ja tihendada struktuuri peale istutamist;
  • Tulemuse nautimine.

Loe lisaks:

Rododendronite kasvatamine-Korduma Kippuvad küsimused, Rododendron-Mida see tähendab?, Rodopeenra lisaväärtused, Rododendronite kasvutingimused, Rododendronite ümberistutamine, Rododendronite paljundamine,


Sildid:, , ,

comments.php

19 kommentaari

  1. Rajasite väga kena rodopeenra aga kas pole sellele liiga palju ja tihedalt taimi istutatud. Kasvavad ju enamus rodosid keskmiselt 1,5-2m kõrgeks ja pea sama laiaks. On muidugi ka sorte mis jäävadki igat pidi alla meetri aga neid siiski kindlalt vähemuses.
    Minul kasvavad viiendat aastat ja jätsin vaheks2-3 meetrit, kuid juba nüüd kardan,et vähe. Enamus neist saavutab ju täissuuruse 10-15 aastaga. Istutades tuleks ikka kindlasti välja uurida vastava sordi suurus, vaatamata sellele, et neid tegelikult ka suurena üsna kerge ümber istutada nende väga väikese juurestiku tõttu.

    • Rododendronid on suhteliselt aeglasema kasvuga kui muud põõsad ja vahel läheb üks või teine taimeke talvel külmaga välja ka. Selle pärast on praktiline rodopeenra rajamisel istutada taimi veidi tihedamalt, et peenar oleks kena nautida ka esimesed kümme aastat. Kui kohe väikestele taimedel jätta 3-meetrised vahed siis on peenar ikka väga tühi ja igav ja nii palju aastaid.

      Kui peenar sai nii hästi tehtud, et aastatega ühtegi taime välja pole läinud, siis on suurepärane. See annab võimaluse peenart laiendada võttes teiste vahelt mõned rodod välja ja istutada ümber.

      Tegelikult on väga ilusad sellised rodopeenrad kus erineva kõrgusega põõsad kasvavad teineteisega kokku nii, et maapinda polegi näha. On näha ainult ilus ühtlane võra ja õitemeri. See on eriti moes näiteks Jaapanis.

      Vajadusel saab rododendroneid ka kenasti tagasi lõigata, et võra tihedana püsiks.
      5 aastane rodopeenar pakub väga palju võimalusi kas ümberistutada ja peenart laiendada või põõsaid tagasi lõigata.

  2. Istutasin juba 5 aastat tagasi ühe kena mõne õiega rododendroni maja varjulisemasse poolde, aga pärast seda pole ta mitte ühelgi aastal õitsenud. Ainult lehti kasvatab igal aastal juurde.

    • Siis peab vaatama mis läks valesti. Kui ta ei õitse siis talle midagi seal ei meeldi.
      Lugege korra rahulikult siin blogis rododest kirjutatud artiklid ja soovitused läbi. Ilmselt saate juba sellest abi. Rododendronite kasvatamaine erineb natuke teiste taimede kasvatamisest aga seal on paar põhireeglit mida arvestada. midagi hullu pole ja rodod on väga visad taimed.
      Andke siis teada mida avastasite.

  3. Mis võiks heitlehisel rododendronil viga olla, et ühel oksal järsku lehed pruunikamaks tõmbusid ja peale tuli hallikas kirme, mis on maha pühitav? Hahkhallitus? Jahukaste? Mida nüüd teha ja kuidas selle edasi levimist teistele taimedele vältida? Lõigata oks maha? Mida ma üldse valesti tegin, et nii juhtuda võis? Äkki liigne kastmine? Iga päev ei ole kastnud, vaid siis kui turvas kuiv näib ja vihmaveega. Peenar on suunaga lõuna poole, kuid hommikuti ja õhtuti on seal ka puude vari.

  4. Pingback: Mustikas ja kultuurmustikas. Kasvatamine ja kasutamine. | Rodoaed

  5. Sügisel katsin oma paari-aastase igihalja rodo mõne kuuseoksaga, et kevadine päike kohe kõrvetama ei hakkaks. Talvel oli ilusti lumega kaetud. Kui nüüd aprilli keskel kuuseoksad eemaldasin, olid okste otstes noored väiksed lehed kollakad ja pruunikad. Millest see võiks olla ja kuidas peaksin edasi toimima? Kahest küljest kaitseb teda tuulte eest meetrikõrgune tuhkpuuhekk. Keskpäevani paistab sinna päike, siis jääb maja varju.
    Tänud vastajatele!

    • Ei oska kahjuks nii käigu pealt vastata. Kui taimi näeks oleks kergem arvata aga kõige lihtsam oleks vast endal mõni tark raamat ette võtta ja piltide järgi asja võrrelda. Nii on võimalik võimalik pahategija tuvastada.

  6. Keegi tuttav soovitas happelise keskkonna säilitamiseks rodopeenart kasta nõrga sidrunhappelahusega. Kas see nõuanne on õige?

    • Kui peenras on turbamuld koos aluskangaga siis pole seda vaja aga kui näiteks aluskangast all ei ole siis on see hea soovitus küll. Aga siis nõrga lahusega nii, et maitstes haput tunda ei oleks. Kui on juba hapu maitse on liiga kange.

  7. Soovin teha rododele peenra sellise koha peale kus kevadeti vahel vesi seisma jääb. Mõtlesin peenra teha kõrgema ning peenra põhja panna männikoore (seda on mul laialt käes) kihi, et turvast nii palju ei peaks ostma. Kas rodod võiksid selle kasvukoha heaks kiita või võib kevadine vesi siiski neile liiga teha?

    • Jah see peaks toimima küll. Aga kuna rododendroni juured vajavad ca 30cm pinnast siis peaks turbamulla sügavus ikka min 25-30cm olema ka koore peal.

  8. Pingback: Heitlehiste rododendronite liigid looduses | Rodoaed

  9. Pingback: Igihaljaste rododendronite liigid looduses | Rodoaed

  10. Pingback: Rodopeenra lisaväärtused | Rodoaed

  11. Pingback: Safrankrookus - hinnalise maitsetaime kasvatamine ja kasutamine | Rodoaed

  12. Pingback: Kaktuste kasvatamine. Ümberistutuse mullasegu valmistamine. | Rodoaed

  13. Pingback: Kiviktaimla rajamine, kiviktaimla muudab aia mitmekesisemaks | Rodoaed

  14. Pingback: Rododendronite kasvatamine- korduma kippuvad küsimused | Rodoaed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

captcha

Palun sisestage turvakood

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <h2> <h3> <h4> <a href="" class="" target="">