single.php

Rododendroni õis_Germania

Rododendron – mida see tähendab?

Juunis on kõige õigem aeg mõelda rodopeenra rajamise peale. Käes on rodode aastaaeg. Aias, kus on olemas rododendronid, on nende õitsemise aeg üks põnevamaid perioode aastas.

Rodopeenra all peame me silmas rododendronitele mõeldud peenart või aiaosa, kus kõik tingimused on sätitud just rododendronite vajaduste järgi.

Vähe on vist inimesi, kes pole rododest üldse midagi kuulnud või neid kunagi näinud.

Oma nime on rododendronite perekond (Rhododendron) saanud kreeka keelest sõnade “rhodon” (roos) ja “dendron” (puu) järgi.

Perekonda kuulub umbes 1300 liiki ja ligikaudu 30000 sorti igihaljaid, pooligihaljaid ja heitlehiseid põõsaid ja puid. Rododendronite võlu peitub nende dekoratiivses lehestikus ja põõsaste erinevates vormides, kuid peamiselt siiski nende kaunites õites.

Õied on valged, roosad, lillad, violetsed, punased ning asetsevad kimpu meenutavas õisikus. Sõltuvalt sordist ja liigist on õite suurus (1-1,5 kuni 6-10 cm) ja kuju (lehterjas, kellukakujuline, torujas jne) erinev. On ka lõhnavate õitega vorme.

 

Rododendronid Sinu aias

Millist peenart rajada? Kui suurt, mitme taimega ja palju selleks materjali kulub? Palju see kõik maksab? Ilmselt esimesed küsimused, mis tekivad.

Rodopeenra rajamisel peab otsustama mitme taimega ning kui suurt peenart soovitakse. Taimede arv määrab peenra minimaalse pinna, et taimedel vabal kasvu- ning õitsemisruumi jätkuks; pindala jälle minimaalse pinnase mahu ja muude materjalide kulu.

Taimi võib paigutada väikesesse konteiner peenrasse ühekaupa, tuues esile mingi sordi erilised omadused. Väikesesse peenrasse sobib kenasti näiteks kolm taime, mis teineteist erinevustelt täiendavad. Samas võib rajada piki peenra osasid kümnete taimedega, mis eri aegadel õitsevad, või erineva kõrgusega, eri lehestiku värvi või õievärvidega hivitavaid üleminekuid pakuvad.

Kuna rodotaimed kasvavad alati grupina koos paremini kui eraldi, siis võiks alustavale huvilisele soovitada mõne taimelise grupiga väikepeenart.

Võtame näitena maapealse isoleeritud pinnasega peenra ning arvestame peenra optimaalseks sügavuseks ca 30cm. Valime näiteks kolme taimega kompositsiooni.
Sõltuvalt peenra kujust, paigutusest ja muudest nüanssidest võiks peenra pindala olla umbes 3-5 m2. Peenart saab taimede kasvades muidugi laiendada.
4 m2 puhul saame rodopinnase mahuks 1,2m3 ehk 1200 liitrit. Selle koguse  hulgas peaks iga taime kohta arvestama 40- 80 liitrit spetsiaalset rodomulda, mis on veidi rammusam kui rodoturvas.
Peenrakattena kulub veel kooremultsi ca 200 liitrit selle peenra näitel ning spetsiaalset rodoväetist.

Muud materjalid sõltuvad peenrast. Kindlasti läheb vaja peenra aluskangast pinnase eraldamiseks. Vastavalt maitsele kas prussid, rullpalissaad, vanad palgid, liiprid või muu materjal peenra ääreks.

Väikese peenra puhul ongi vast määravaks kuluks taimed ise, rodopinnas ja peenra materjal. Mida suurema mahuga peenar, seda väiksemaks muutuvad kulud taime ühiku kohta. Siin tulebki appi tegija kogemus ülesannet optimeerida, et leida parim lahendus.

Taimede pealt poleks hea kokku hoida- taimed peavad olema ilusad, terved ja tugevad ning heas kasvujõus. Liiga suur raiskamine on oodata järgmise kevadeni, et veenduda taime nõrgas elujõus ja siis välja vahetada.

 

Rododendronikasvataja meelespea

On asju, mida hapulembese iluaia omanik või rajaja peab meeles pidama. Siin on mõned neist:

  • Rodod vajavad happelist pinnast, neutraalses mullas või paepinnases nad hukkuvad.
  • Rodod kasvavad alati paremini grupiti koos. Taimede grupil tekib oma mikrokliima, mis üksikpõõsal ei teki. Ka väikese peenraga alustades istutage vähemalt kolme taimega grupp.
  • Ära kasuta rodopeenra rajamisel piirdena või täitena paekivi või paekillustikku, kuna see rikub happelise mulla tasakaalu.
  • Rodod vajavad tugevaks kasvuks ja korralikuks õitsemiseks väetamist. Kasuta spetsiaalset rodoväetist mais enne õitsemist ja juunis peale õitsemist. Juulist alates ära enam väeta kuna puitumata hilised kasvud võtab külm ära ja nõrgestab sellega kogu taime.
  • Peale õitsemist näpista õitsenud õisikud ära. Niimoodi säästab taim jõudu järgmise aasta õite moodustamiseks ega pea seemneid kasvatama.
  • Talvise katmise otsus tee vastavalt valitud taimede külmakindlusele.
  • Kevadel kata lagedal kohal kasvavad igihaljad rodotaimed varjutuskangaga varakevadise päikese eest. Kui maa on veel külmunud, siis ei saa päikese käes soojenenud lehed juurte kadu niiskust kätte ja saavad kahjustatud. Keskpäevase päikese eest kaitstud kohas kasvavate taimede puhul pole see oluline.

 


Sildid:

comments.php

4 kommentaari

  1. Palun öelge, kas rododendronit võib ka suurde potti istutada ja kuidas sellisel juhul teda ületalve pidada? Kas näiteks kütmata kasvuhoones peaks ta vastu?
    Tänan.

    • Jah, saab küll ja seda tehakse. Nii rododendroneid kui kultuurmustikaid istutatakse konteineritesse. Konteineris või potis kavades vajavad nad veidi rohkem kastmist suvel ja talve külmakaitset, kuna potipind külmub kiiremini läbi kui maapind.

      Kõige lihtsam oleks konteinertaimed koguda ühte kohta kokku ja kuhjata neile ümber ja juurte peale paks kiht lehti või koorepuru või ka lihtsalt pinnast. Juurte peale ei tohi pinnast katta vaid ainult koorepuru või lehti. Ka tühjas kasvuhoones saab neid kenasti talvitada aga sealgi peaks poti ümber natuke lehti koguma, et jahtumine liiga järsk ei oleks. Kasvuhonest tuleks aga konteinerid varakevadel peale pakaste möödumist välja viia kuna kasvuhooned lähevad kevadel päeval väga kiiresti väga kuumaks. Sellised kontrastid pole neile head.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

captcha

Palun sisestage turvakood

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <h2> <h3> <h4> <a href="" class="" target="">