single.php

porgandid_1

Porgandi kasvatamine ja kasutamine

Enamik juurvilju on kaheaastased köögiviljad, mis esimesel kasvuaastal kasvatavad söögiks kõlbuliku jämeda juure, teisel aastal aga õitsevad ja kasvatavad seemneid. Juurviljad on suhteliselt külmakindlad ja vähenõudlikud. Porgand sisaldab väga palju kasulikke toitaineid ning juurviljadest on ta Eestis üks levinumaid. Kes meist ei oleks valmistanud porgandist maitsvat salatit, pirukat või pannud teda supi ja wokitoitude sisse. Samuti on porgand hea vahepala tööl või kodus televiisori ees näksimiseks. Järgmiseks mõned nõuanded porgandi kasvatamiseks ja säilitamiseks.

Porgandi seeme hakkab idanema juba 4-5 kraadi juures, kuid tema idanemise kestvus on väga aeglane-keskmiselt 3 nädalat. Tõusmed on väga õrnad ja kui mullale on tekkinud koorik, ei suuda väikesed tärkavad porganditaimed sellest läbi tungida. Sellepärast tuleb jälgida, et mullale koorikut ei tekiks.

Porgandi juur koosneb kollakast südamikust ja selle ümber olevast koorega kaetud paksenenud punakast niineosast, mis moodustabki maitsva porgandi. Südamiku suurus ja värvus sõltuvad porgandisordist, kuid mida jämedam ja heledam on porgand, seda halvem on üldjuhul porgandi maitse.

Porgandile sobiv temperatuur ja niiskus

Kasvuaegse soojuse suhtes on porgand vähenõudlik. Kõige rohkem meeldib talle temperatuur, mis jääb umbes 20 kraadi ümbrusesse. Kevadel taluvad tõusmed ka paarikraadist öökülma ning sügisel ei ole porgand samuti hallade suhtes väga tundlik.

Mullaniiskuse suhtes on porgand tundlikum kasvu alguse poole, siis peab taimi vajadusel kastma, kuid hiljem võib ta kasvada ka suhteliselt kuival pinnasel. Kui kevadel külvijärgselt on muld liiga kuiv, võib see põhjustada ebaühtlast tärkamist. Halvimal juhul kui seeme on jõudnud juba idaneda ning seejärel jääb liiga kuivaks, hävineb tärkav taim sootuks. Seda võib juhtuda eelkõige kergematel liivmuldadel, mille veehoiu võime on väike. Porgandit ei tohi kindlasti ka üle kasta, sest sellisel juhul kasv pidurdub, värvus jääb heledaks ning porgand ise maitsetuks.

 

Porgandi külviaeg

Porgandi külviaeg oleneb kasutamise otstarbest. Varajase saagi saamiseks tuleb porgand avamaale külvata võimalikult vara, niipea kui muld on selleks küllalt tahedaks muutunud. Olenevalt aastast ja kasvukohast võib see toimuda aprilli teisest poolest alates. Varajase porgandi külvid tasuks tärkamise ja taimede algarengu kiirendamiseks katta kattelooriga (aitab ka porgandi-lehekirbu ja porgandikärbse kahjustust vältida).

Veelgi varajasema saagi saamiseks võib eelidandatud porgandi seemne (seemnetootjad pakuvad eraldi eelidandatud seemet) külvata ajutise kiletunneli alla ning seda juba aprilli algusest alates. Enamasti külvatakse meil porgandit mai I või II dekaadil. Külviaja valikut mõjutab ka mulla niiskuse sisaldus – kuna mai lõpu poole on enamasti vähem sademeid, võib hilisem külv niiskusepuudusel ebaühtlaselt tärgata või halvimal juhul sootuks hävida. Nii on mõnelgi porgandikasvatajal tulnud teha korduskülv niiskusepuudusest kahjustatud põldudel. Porgandit on võimalik külvata veel kuni juuni lõpuni.

Muldadest eelistab porgand kergepoolset huumusrikast mulda, kuid kasvab hästi ka turvasmullal. Porgandile ei meeldi värske sõnnik. Kõige parem on maa, mida on umbes 2-3 aastat tagasi väetatud sõnnikuga ja hiljem väetatud fosfor-, kaalium – ja lämmastikväetisega. Kui muld on orgaanilise aine poolest vaene, võib porgandile anda komposti või turbamulda.

Porgandiseemned külvatakse üldjuhul ühele suuremale peenrale. Seeme kaetakse umbes 2 cm paksuse mullakihiga. Ridade vahe peab jääma 25-30 cm. Seega mahub ühele peenrale tavaliselt 3-4 rida porgandeid.

 

Porgandi hooldamine

Porgandimaad hakatakse hooldama kohe pärast külvi, sest muld peab olema niiske, kobe, koorikuta ja umbrohupuhas. Porgandi algkasv on aeglane ning umbrohi kasvab kergesti üle, seetõttu on esimestel kasvukuudel kõige olulisem umbrohutõrje. Kui porgandi tõusmetel hakkab ilmuma esimene pärisleht ja taimede seis on liiga tihe, tuleb neid harvendada. Esialgu jäetakse igas reas kahe sentimeetri kohta üks porganditaim. Hiljem tuleb teha veel teinegi harvendus, et porgandite vahe jääks 8-10 cm. Harvendada tuleb ettevaatlikult, et mitte vigastada kasvama jäävaid porgandeid. Porganditaimed ei talu ümberistutamist, seega tuleb need külvata kohe õigesse kohta.

 

Porgandi koristamine

Porgandid koristatakse enne suuremaid külmi. Pealsed murtakse ära ning porgandid viiakse hoiukohta. Koristatakse kuiva ilmaga, sest nii säilivad need paremini. Juba saagi koristamisel tuleb välja valida terved ja puhtad porgandid. Säilitamiseks mõeldud porgandid tuleb lasta värskes õhus pisut taheneda ning neid ei tohi pesta. Pärast tahenemist tuleb need viia keldrisse. Mida madalam on keldris temperatuur, seda parem.

 

Porgandi säilitamine

Porgand on üks raskemini säilivaid juurvilju. Porgandil on õhuke koor ja vee auramine selle kaudu suur, mistõttu juurviljad närbuvad üsna ruttu. Kodustes hoiuruumides on otstarbekas porgandeid säilitada värske liivaga kihitatult salvedes või kastides. Niiske liiv takistab porganditest vee auramist ja isoleerib need üksteisest, takistades niiviisi haiguste levikut. Mädanike leviku tõrjeks võib liivasse segada tuhka. Loomulikult võib porgandeid säilitada ka täiesti kuiva liiva sees.
Paljud inimesed ei tea, et sobiva hoidla puudumisel saab porgandit säilitada ka kuhjas või kõrgema maa korral augus. Hiirte tõrjeks tuleb kuhi või auk katta kuuseokste või traatvõrguga. Porgandit võib kevadeni säilitada ka kasvukohal, mullast üles võtmata. Sel juhul tuleb sügisel enne külmade tulekut pealsed maha lõigata ja porgandiridadele mulda kuhjata. Lumevaesel talvel võib katta ka põhu või puulehtedega. Korralikult kaetud porgand säilib kevadeni, olles hea ja maitsev.

Porgandit võib säilitamiseks ka sügavkülmutada. Eriti hea on seda teha riivitult, et hiljem talvel kohe porgandipiruka täidiseks panna.

 

Porgandi kasulikkus ja vitamiinid

Porgand on rikas A-vitamiini eelvitamiini karotiini poolest, siin ületavad porgandit vaid punane paprika ja astelpaju. Karotiin muutub organismis A-vitamiiniks, kuid vajab omastamiseks rasvainet. Vähem on porgandis B-rühma vitamiine ja vitamiine PP, C, D, E. Eriti tuleks rõhutada porgandi mineraalainete rikkust. Mida temas ka pole: kaaliumi-, räni-, väävli-, raua-, vase- ja koobaltiühendeid, joodi. Porgandis on palju suhkruid (8-15%), ta on rikas aminohapete poolest, on leitud veel letsitiini, koliini, betaiini, pektiinaineid, flavonoide ja eeterllikke õlisid.

1-2 porgandit päevas katab A-vitamiini vajaduse. Kõiki toitaineid sisaldav porgand on kasulik süüa toorena või juua mahlana. Toores porgand tugevdab organismi – tugevdab vastupanuvõimet nakkushaigustele, on kasulik C-, A-vitamiini hüpovitaminoosi, verevaesuse, isupuuduse, maksa-, neeru-, südameveresoonkonna ja hingamisorganite haiguste korral. Porgand ei jää maha mikrofloorat hävitavate fütontsiidide sisalduse poolest sibulast ja küüslaugust. Kui süüa toorest porgandit, väheneb mikroobide hulk suuõõnes tunduvalt.

Karotiin on rasvas lahustuv vitamiin ja seepärast võiks teda lauale anda kas taimeõli või hapukoorega. Rasvaine lisamisel tõuseb karotiini omastatavus 90%-ni. Karotiinirikas toit parandab immuunsust, suurendab organismi kaitset. Karotinoidid on efektiivsed antioksüdandid raku tasemel: nad neutraliseerivad vabasid radikaale ja reaktiivset hapnikku.

Head kasvatamist ja head isu!


Sildid:, , , , ,

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

captcha

Palun sisestage turvakood

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <h2> <h3> <h4> <a href="" class="" target="">