single.php

öökull pesakastis

Pesakastide kasutamine ehk kes tegelikult elab Sinu pandud pesakastis?

Tavaliselt paneme kevadel kuldnokale ja tihastele paar pesakasti üles ja siis unustame asja pikaks ajaks. Eriti kui paneme üles mitu pesakasti ja osa neist nagu tühjaks jäävad, siis ei vaata me neid tavaliselt enne kui jälle kevad käes. Kes aga elab nendes nn tühjades pesakastides?

Kui paneme üles pesakasti kuldnokale, siis eeldame loomulikult, et seal elab ainult kuldnokapere. Kui paneme tihaste pesakasti siis tihastele. Vahel võime aga tõsiselt üllatuda kuidas pesakaste tegelikult aasta lõikes kasutatakse.

Must kärbsenäpi emane lind pesakastil

Kuldnokapaari toimetusi on maja lähedal raske mitte märgata nii laulmise ajal kevadel kui hiljem poegade toitmise ajal. Seda aktiivsust ja sekeldamist on lihtsalt kogu aed täis. On mida jälgida ja nautida. Vahest jääb aga mõni pesakast näiliselt tühjaks ja asustamata. On see aga päriselt nii?

Pesakastide aktiivne kasutamine

Nii looduslikud puutüve õõnsused kui inimeste poolt üles pandud pesakastid leiavad pesitsemisperioodil märtsist augustini väga aktiivset kasutamist. Tegelikult on see ainult pool tõde. Täielik saladus seisneb selles, et pesakastid leiavad kasutamist aastaringselt, mitte ainult pesitsusperioodil.

Reeglina on aedades ja parkides pesakaste karjuvalt vähe, et kõikidele lindudele, nahkhiirtele ja teistele tegelastele jätkuda. Seepärast käib seal ülitihe konkurents iga paigaldatud pesakasti kasutusõiguse nimel.

Pesakasti kasutajad

Mõned linnuliigid pesitsevad meil suve jooksul üks kord aga mõned kaks kuni kolm korda. Vahel teevad mitu korda pesitsevad linnud järgmised pesad samasse pesakasti aga vahel valivad nad iga kord uue koha. Samas lähevad jälle pesitsemise lõpetanud lindude pesakastid kohe käiku nende poolt kes teise ja kolmandagi pesa rajavad. Seega looduses tõesti tühja kohta ei ole.

Nahkhiired

Metsherilase kasvav pesa väikeses tihase pesakastis. Pilt on tehtud külma vihmase ilmaga kui herilased olid passiivsed. Sooja ilmaga ei saanud sinna ligi minna.

Lisaks lindudele kasutavad vabu pesakasti väga usinalt meie nahkhiired. On pesakaste kuhu mahuvad vabalt korraga pesitsema nii linnud kui nahkhiired – näiteks profimudel pesakast 2GR. Seal on piisavalt kõrgust ja lausa spetsiaalne nish laes nahkhiirtele. Sagedamini aga on nii, et nahkhiirte poolt asustatud pesakasti linnud enam mugavasti ära ei mahu ja vastupidi. Seepärast on soovitatav näiteks pargis või suuremas aias iga 5 paigaldatud linnupesakasti kohta panna üles ka 1 või rohkem spetsiaalset pesakasti nahkhiirtele. Siis ei sega linnud ja nahkhiired teineteist ja mahuvad mõlemad kenasti ära.

Herilased ja vaablased

Meemesilased on asustanud puidust pesakasti

Linnud ja nahkhiired on kõigile natuke tuttavad tegelased. Kes aga veel pesakastides elavad. Kõige sagedamini võib vabaks jäänud pesakastis ette tulla metsherilaste ja vaablaste pesasid. Herilastele tehakse küll lause spetsiaalseid ja üsna suuri pesakaste aga ka igasugune auguga puitbetoonist ja vahel ka puidust pesakast sobib hästi.

Ei maksa meelt heita kui teie poolt kevadel üles pandud ilusasse linnupesakasti on suve alguseks ehitanud oma paberlossi vaablased või metsherilased. Nad on mõlemad väga kasulikud ja üsna ettevaatlikud putukad.

Need kes augustikuus moosi lõhna peale kööki lendavad ja tüütuks muutuvad on maaherilased. Nemad elavad maa sees urgudes ja võivad olla vahel ka üsna agressiivsed. Metsherilased ja vaablased on väga sõbralikud kui putuka kohta võib nii öelda. Ütleme siis rahumeelsed. Nad ei tiku ligi ja ei nõela kergesti.

Nende kasulikkus teile ja teie aiale seisneb aga ainuüksi nende toidustiilis. Üks herilase pesakond tarvitab suve jooksul oma vastsetele toiduks üle 1kg kärbseid ja parme. Samuti söövad nad meelsasti lehetäisid ja teisi kahjureid. Kui te pole just kärbse fanaatik või parmuarmastaja, siis kulub herilase pesakond aeda marjaks ära.

Imetajad

Imetajatest külastavad ja kasutavad lindudele üles pandud pesakaste meelsasti näiteks oravad, nugised, erinevad hiired ja meie haruldane unilane Lagrits.

Orav võtab tihti pesakohana kasutusele tühja kakuliste pesakasti. Kakulistele pannakse üles suuri puidust või puitbetoonist pesakaste. Kui mingil põhjusel jääb selline pesakast tühjaks või vabaks, siis sobib see oravale suurepäraselt.

Tavaline kodukakk pesakastist lahkumas

Aedadesse ja parki nugis ei satu aga kui kaku pesakast on üles pandud metsamassiivi, siis võib sinna tulla puhkama ka nugis. Nojah, nugis teeb vahest ka nii, et sööb orava tema pesas ära ja heidab siis orava pesasse puhkama. Sagedamini aga valib ta tühja suure pesakasti lihtsalt varjupaigaks.

Suurtes kaku pesakastides ööbivad tihti ka suured rähnid nagu musträhn. Pesa teeb mustrühn puutüvesse alati ise aga suvise puhkepaigana sobib kaku pesa väga hästi. Tihti puhkavad seal suvel just isased rähnid või poissmehed, kes pesa toitmisega hõivatud pole.

Madalale paigaldatud väiksemad tihase pesakastid saavad tihti omale erinevatest metsa hiirtest asukad. Ilmselt kõige põnevam hiire moodi asukas pesakasti on unilane Lagrits. Tema veedab seal lausa talvepuhkuse. Selleks aga peate asume üsna piiratud alal Lääne-Eestis kus Lagritsaid veel on.

Pesakast toidutagavara ja sahvrina

Üks põhjus miks pesakasti on parem panna üles mitte talvel vaid juba suve lõpus või sügisel on tema aktiivne talvine kasutamine. Sügisest kevadeni kasutavad paljud linnud ja loomad pesakaste nii soojade ja turvaliste ööbimiskohtadena kui tagavarade sahvrina.

Talvevarusid soetavad pesakasti näiteks puukoristajad ja tihased. Suuremasse kuldnoka pesakasti võib vahel suure pähklilao teha pasknäär. Ka oravad tassivad vahel mõned pesakastid varusid täis. Maapinna lähedale pandud pesakastid väikelindudele saavad talviseks ajaks vahel hoopis hiirtele talvekorteriks ja toidulaoks.

Pesakast talvise sooja ööbimiskohana

Üks väga oluline rakendus kõikidele üles pandud pesakastidele on tegelikult talvise pakasega sooja ulualust pakkuda. Talvel leiavad praktiliselt kõik pesakastid lindude poolt kasutust ööbimiskohtadena. Ühes kuldnoka pesakastis on nähtud vahel koos ööbimas lausa kümneid linde, kes tihedalt üksteise vastu surudes soojust hoiavad.

Saksa linnuteadlased on teinud mitmeid uuringuid ja saanud kinnitust, et talvisel ajal hukkub palju rohkem väikelinde külma aga mitte nälja tõttu. Seega kui pole kannatlikust linde ületalve toita, siis pane vähemalt mõned pesakastid aeda üles ja võid kindel olla, et päästad hulga elusid. Meie talved on aga saksa talvedest veelgi pikemad ja seega oleks kena teha nii üht kui teist – ehk panna üles pesakaste ja anda lindudele lisasööki.

Ükski pesakast ei seisa kasutamata

Seega kui osa pesakaste jääb pesitsemisest näiliselt kõrvale, siis on see täiesti normaalne. Pesakastid on tegelikult kogu aeg väga aktiivselt kasutusel. Lihtsalt mõned kasutusviisid on rohkem märgatavad kui teised.

Mõtle nii, et kui lisad oma aeda näiteks 3 uut pesakasti, siis kui palju rohkem elu ja kasutajaid see Sinu aeda juurde toob?

 

Loe veel: Lindude aitamine linnas, Noored aialinnud valivad omale uue kodu augustis, Aitame Eesti pääsukesi, 5 soovitust pesakasti paigalduseks, Kuidas vältida 10 peamist viga lindude söötmisel?, Lindude suvine söötmine meelitab kohale põnevaid külalisi, Kas pesakastid on tänapäeval vajalikud?, Pesakasti valimine, Pesakasti hooldamine ja puhastamine, Miks on puitbetoonist pesakast parem?,  Kuldnoka pesakast, Lindude aitamine linnas, Pesakasti puhastamine suve lõpus, Vääriselupaikade loomine aias, 10 põnevat fakti rasvatihase kohta, Aialinnud koguvad praegu varusid, Lindude aastaringne toitmine, Lindudele meeldivad söödakoogid ja öko rasvapallid


Sildid:,

comments.php

5 kommentaari

  1. Mind huvitab: kui aed on suur (kasvatame toitu, lilli ja ravimtaimi) ja linnumajasid on juba aias mõned, siis tuleb lind ju esmalt aeda toidu pärast. Kas pesakastide pakkumine ei valmista linnule hiljem probleemi iseseisvalt hakkamasaamiseks endale vajadusel ise pesa ehitada?
    Tänan kommentaaride eest.

    • Tänan Katrin selle hea küsimuse eest. See on tänapäeval aktuaalne teema.
      Paljud aiapidajad muretsevad, et kui lindudele anda lisatoitu ja panna pesakaste ka siis nad on juba inimestest nii sõltuvad, et ei oska enam ise endaga hakkama saada.

      Kordame kõikidele loodusesõpradele veelkord üle, et linnud jäävad nutikateks, osavateks ja sõltumatult metsikuteks võrukaelteks ka meiepoolse lisahoole puhul. Inimesed on lindude suhtes sõbralikult käitunud juba tuhandeid aastaid ja ometigi pole lindudega midagi halba juhtunud. Linnud kasutavad muidugi iga lisavõimaluse tänulikult ära aga see ei tee neid kindlasti mugavamaks kuna looduses on karm konkurents- mugavad süüakse lihtsalt ära.

      Pesakastide panemine on aga paraku üsna vajalik, kuna oleme suurema osa loodusest betooni valanud ja viimased metsad Eestis parkideks muutnud, kus pole ei looduslikke kõdupuid ega vanu põlispuid kus pesapaiku leida. Pesakastid on hetkel ainuke võimalus paljudele liikidele meil hakkama saada.
      Teisest küljest avapesitsejad, kes pesaõõnsusi ei kasuta teevad nagunii igal aastal oma nokaga uue pesa. Aga nendel pesakoha ja materjali puudust ei ole.

      Tänan veelkord küsimast.

  2. Pingback: Lindude aitamine linnas | Rodoaed

  3. Pingback: Noored aialinnud valivad omale uue kodu augustis | Rodoaed

  4. Pingback: 9 nippi kuidas oma aeda siilisõbralikuks muuta | Rodoaed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

captcha

Palun sisestage turvakood

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <h2> <h3> <h4> <a href="" class="" target="">