single.php

linnud söögimajas_rästad-1

Lindude talvine toitmine. Lindudega sinasõpruse sõlmimine.

Talvine aeg on suurepärane võimalus ümbruskonnas elavaid või talvituvaid linde lähemalt vaadelda ja tundma õppida. Ja mitte ainult ümbruskona linde, kuna talvisel ajal rändavad meile mitmed põhja poole elavad linnuliigid nii nagu paljud meie linnud rändavad lõuna poole. Talvel võib kohata väga põnevaid läbirändajaid ja talvitujaid.

Suvel on meie aias ja maja lähiümbruses väga palju linde, kes aktiivselt tegutsevad aga kuna nad kasvatavad sel ajal ka järglasi, siis hoiavad nad ennast meie eest varju. Kasuks ei tule meie jaoks ka tihe lehestik, kuhu nad peituvad. Talvel on aga olukord muutunud. Puud on raagus- nähtavus on ka võsas ja metsas väga hea. Tänu sellele on meil võimalus näha igat põõsas ja puuvõras istuvat linnukest päris selgesti. Paljud on meile vanad tuttavad aga mõned linnuliigid võivad olla päris uued tutvused. Paljud meil tavalised pesitsevad linnud on suvisel ajal väga raskesti märgatavad. Näiteks leevike, kes suvisel ajal on väga vaikne ja häbelik lind, keda paljud pole suvel kordagi märganud- on talvisel ajal söögimajas tavaline külaline.

Tuttavad linnud aga põnevad karakterid

Tihased on kõige julgemad linnud söögimajade külastamisel. Kui hoolega vaatad, siis märkad, et teine tihane piilub läbi söögimaja otse Sind.

Rasvatihane, sinitihane, puukoristaja, rohevint – kõikidele tuttavad linnud. Samas on väga huvitav neid tuttavaid linde õppida tundma talvise söögimaja ümber. Kõik nad on väga erineva käitumisega, igal linnul on erinev isiksus. Kui veidi vaadelda, siis selgub, et tihased ei tule söögimaja juurde kunagi üksinda. Kui üks avastab, et lindude söögimajasse on värsket toitu pandud, siis lendab ta kõigepealt minema ja kutsub teisi. Juba mõne hetke pärast on terve pande kohal. Terve parv võtab siis õunapuuvõras istet ja moodustab järjekorra. Kui sinitihased, musttihased, põhjatihased ja tutttihased on viisakad järjekorras ootajad, siis rasvatihased on rohkem röövli moodi- pole harv juhus kui üks rasvatihane ajab tiivad laiali teisi eemale. Kõige ägedam on aga puukoristaja. Kui tema tuleb, tõmbavad teised eemale ja lasevad tal toimetada. Teda kuuleb ka kaugelt tulemas.

Veel ühed linnud, kes alati kogu perega liiguvad on võluvad rohevindid. Kui nemad tulevad, siis võib söögimajal rippuda korraga mitukümmend rohevinti korraga. Päris lõbus vaatepilt. Päevalilleseemned ja igasugused muud seemned on nende maitse.

Üks ilusamaid eesti aia linde on ohakalind, kes on tegelikult vintlane aga väga värvikireva rüüga. Ohakalindude kohalemeelitamiseks on vaja panna üles ohakalinnu söögimaja, kus pakutakse ohakaseemneid. Ohakaseemned meelitavad kohale ka teisi vinte ja muid linde aga ilma ohakaseemneteta ohakalinde ei näe.

Üheks väga praktiliseks lindude söötmise viisiks on pakkuda lindudele toidubrikette ehk söödakooke kus on juba valmis segatud ja kokku pressitud vajalikud koostisosad. Lindude toidubrikette saad ka ise valmistada aga proffide tehtud segud on kindlasti lindude jaoks parema koostisega, kuna neid on aastaid testitud ja täiendatud.

Talvisel söögilaual on sagedad külalised ka erinevad rähniliigid ja mõnes aias ka oravad. Rähnid peavad eriti lugu pekist, pähklitest ja päevalille seemnetest aga ei ütle ära ka koera kopsikusse jäänud pudrujääkidest. Oravad on üldse eraldi teeme kuna nad on väga osavad ja leidlikud. Inglased näiteks panevad oravatele eraldi keerulise ehitusega söögimaju, et panna nende nutikus proovile.

Linnu- ja loomasõbralik aed

Rästad on meie talvised külalised kui meil on aias veidi õunu või pihlakaid

Lindude talvise söögimaja mõistet peabki veidi laiendama, mitte niivõrd söögimajaks vaid pigem linnu- ja loomasõbralikuks aiaks. Lisaks puu otsas rippuvale söögimajale olete ka ilmselt riputanud oksale tihastele rasvapalle või lausa turult ostnud päris korralikku seapekki. Sellega olete astunud juba suure sammu.

Saate astuda veel sammu edasi kui jätate suvel õunapuule osad õunad alles. Ärge raputage kõiki õunu alla vaid las osad jäävad talveks lindudele. Sellisel juhul näete oma aias talvel siidisaba parvi ja hulganisti erinevaid rästa liike. Siidisabad ja rästad armastavad süüa lausa jäätunud õunu otse oksalt.

Paljud linnud söövad talvel puude pungi, mis on täis vitamiine ja mineraale. Sellepärast ärge lõigake põõsaste, heki ja puude oksi tagasi sügisel vaid kevadel. Sellega jäävad kõik väärtuslikud pungad talveks alles ning see mõjub paremini ka taimedele endile.

Lindudel on palju turvalisem söögimaja külastada kui läheduses on puuvõra või põõsad kus oma järge oodata ning vajadusel varjule lennata. Turvapaiga olemasolu toob teie aed palju rohkem põnevaid linnuliike kui muidu tuleks. Turvapaiga vajadus kerkib üles üsna pea kuna suur hulk säutsuvaid väikelinde meelitab ligi ka mõne pistriku. See on paratamatu elu osa ja üsna põnev kusjuures. Hea õnne korral on teil võimalus näha kiireid ründelende tegevat raudkulli. Enamus kordadel ei saa raudkull kedagi kätte aga kui see peaks juhtuma, siis võtke seda rahulikult ja selgitage ka lastele, et see on elu osa. Raudkulli elu sõltub sellest.

kaitseks külma öö eest sobivad väga hästi tavalised lindude pesakastid. Talveks, kui pesitsejad on pesakastid maha jätnud, võetakse samad pesakastid uuesti kasutusele kui talvekorterid. Sellisteks asustajateks on näiteks tavalised kodu- ja põlluvarblased ja tihased. Seega kui su maja lähedal on pesakaste või räästaaluseid õõnsusi, kuhu peituda külma eest, tuleb see ainult kasuks.

Söögimaja ümbrus veelgi liigirikkamaks ja põnevamaks

Leevikesed on ettevaatlikud kuid sagedased külalised meie aedades

Mida veel teha, et aeda ka talvel liigirikkamaks muuta? Rookige paari ruutmeetrine plats lumest puhtaks ja puistake sinna regulaarselt hirssi, rasvaga segatud kaerahelbeid ja rosinaid, pähkleid. Selline söögiplats kutsub kohale linde kes eelistavad maas toituda- rästad, väikesed teratoidulised linnud aga ka haraka ja varesed. Varesed on väga ettevaatlikud ja targad linnud. Töenäoliselt näete nendest ainult jälgi, et nad on käinud või heal juhul näete neid eemal puu otsas valvamas. Väga harva kui õnnestub varest teolt tabada, kuna kahe-kolme varese tegutsemist turvab ja valvab alati vähemalt kolm-neli varest valvurit kõrgetel vaatluskohtadel.

Nüüd kui selline plats on lumest puhtaks roogitud, siis pange sinna võimaluse korral sületäis põhku või kuiva heina ja kallake põhu alla paar peotäit päevalille seemneid. Selliselt loote kiusatuse, millele väikesed hiired lihtsalt ei suuda vastu panna. Ärge muretsege, põlluhiired majasse ei tule. Hiired on nagunii head sanitarid söögimaja alla maha pudenevate seemnejääkide koristamisel, kui neid aga veidi julgustada võib juhtuda midagi tõeliselt põnevat..

Lubada ei saa, kuna see sõltub piirkonnast kus elate aga kui te just päris linnas ei ela, siis suure tõenäosusega elab kuskil lähistel mõni kakuline ehk rahvakeeles öökull. Selline hiirte kogunemine ja pillerkaar talvisel toiduvaesel ajal ei jää öistele valvuritele kindlasti märkamatuks. Kui aga kakulised harjuvad teie aias käima, siis mingil ajal võite neid ka märgata.

Mida teha järgmisel kevadel oma aias, et aed oleks elusam, rikkalikum?

Kui pidada silmas linde, siis on paar lihtsat soovitust mida järgida. Hoolitsege, et teie aias oleks nii põõsaid kui hekke, kuhu pesa ehitada ja talvel külma eest varjuda. Oleks tore kui aias oleks mõned marjapuud nagu õunapuu, paradiisiõunapuu aga ka pihlakad, arooniad, astelpajud, sarapuud.

Kevadel kui planeerite aeda uusi peenraid, pidage silmas, et enamus üliaretatud topelt- ja superõielised lilled ja sordiimed on tegelikult steriilsed värdjad. Nad ei kasvata söödavaid seemneid ning nende väärtus loodusele on null. Kui olete kõik põnevad lille uudised ära proovinud, võite proovida rajada aeda ka mõned peenrad looduslike ja kohalike lilletaimedega, mis kasvatavad sügised põnevaid seemneid endale ja lindudele.

Uus trend, mis maaiilmas praegu valitseb on luua uuesti looduslikke aedu, liigirikkaid ja elu täis aedu. Jätke mingi osa aiast kevadel sööti ning vaadake millised umbrohud ja taimed seal kasvama hakkavad. Tean, tean- see võib olla korralikule perenaisele jube elamus, kui aias on umbrohupeenar. Samas on paljud umbrohud  tegelikult ka ravimtaimed ja paljud on hoopis ilusad lilled, mis rikastavad aeda.

Ja loomulikult paigalda aeda rohkem pesakaste lindudele ja nahkhiirtele. Nüüd on saadaval ka korralikud pesakoopad ja talvitumismajad siilidele. Kõik see teeb Sinu aia rikkalikumaks ja põnevamaks..

 

Alustada saad juba täna kui ostad oma aia lindudele lisasööki. Lisaks lindude täissöögile võid puistata maha natuke rosinaid ja kaerahelbeid. Kui sul aias õunapuid pole, siis osta ka kilo kohalikke õunu. Õunad lõigake pooleks ja poetage paari kaupa iga päev söögimaja alla maha ja vaadake, kes teile homme küla tuleb.

Milliseid linde ja teisi olendeid oled oma aias kohanud? Kirjuta meile loo alla kommentaaridesse.

Edu Sulle!

 

Loe ka: Lindude suvine söötmine meelitab kohale põnevaid külalisi, Lindude söötmine on alanud, Kirsipuude hooldamine ja kasvatamine, Soovitused pesakastide valimisel ja paigaldamisel

 

 

 


Sildid:, , ,

comments.php

7 kommentaari

  1. Minu mitmeaastase söötmise tulemusena on tekkinud väga suur parv varblasi ja muidugi parajalt tihaseid, aga samuti väga suur parv hakke ja künnivareseid, kes teevad puhta töö toidulaual. Selleks, et väikelinnud ka saaksid, peab aina rohkem ja rohkem toitu ostma ja see on päris kallis.
    Mu lemmik oli musträstas, kes külmal talvepäeval lendas otse minu käe juurde, kui toitu puule panin ja kukkus ahnelt õgima õuna, millesse oli maapähkleid pikitud. Arvasin, et läks hulluks, aga kohe selgus põhjus: teda ei lasknud hallrästas üldse süüa, vaid kohe pikeeris. Ja nii kogu aeg.
    Ja teine lemmiklind on hallvares, kes on tõesti väga delikaatne, tagasihoidlik ja tark. Saab täpselt aru, kui toidupala on talle mõeldud ja tuleb sellele järele. Muidu ei trügi söögiplatsil hakkidega võidu vaid tammuvad tagasihoidlikult teises reas. Viin varestele n. sprotikarbi õlis või rasvas leotatud saia ja muidugi pekki ja ka räimepuhastuse jäägid, aga toorest kala võtab ettevaatlikult ja pisut vastikusega.
    Tihased eelistavad alati maapähkleid muule söögile.

  2. Vahvad soovitused! Järgin ka ise seda loodusaia ideed ning üritan aeda istutada nö naturaalseid looduslikke taimi, millest ka putuktolmlejatel kasu on. Üks nurk on mul jäetud nö sööti, seal asub ka ûks suur oksahunnik, mille all erinevatel olevustel hea peituda. Aias on ka tiik, mõeldud konnadele (madal, laugete kallastega ning taimedega tiigis), kus konnadele meeldib tõesti olla. Ja hiiri toidan ka – nad pesitsevad talviti toidumaja lähedal liivakasti alla rajatud urgudes. Loodan salamisi, et ehk meelitab see meie maja lähistel pesitseva händkakugi kohale :)

  3. Pingback: Lindude suvine söötmine meelitab kohale põnevaid külalisi. | Rodoaed

  4. Pingback: Lindude söötmine suurte söögimajadega. Lindude toitmine taludes ja suvilates. | Rodoaed

  5. Pingback: Kuidas vältida 10 peamist viga lindude söötmisel? | Rodoaed

  6. Pingback: Lindude talvine söötmine on alanud | Rodoaed

  7. Pingback: Lindude talvine toitmine maandab stressi. Lindude toitmisega talviste pingete ja masenduse vastu. | Rodoaed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

captcha

Palun sisestage turvakood

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <h2> <h3> <h4> <a href="" class="" target="">