single.php

Lehtpeet_1

Lehtpeet ehk mangold. Kasvatamine ja kasutamine.

Kas olete kuulnud midagi lehtpeedist ehk mangoldist? Lehtpeet on punapeedi üks kultuurvorme ning tegelikult on teda maailmas tuntud juba päris kaua aega. Eestis hakkas ta levima aga üsna hiljuti.

Lehtpeet on kasulik taim, kuna tema varsi ning lehti saab järkjärgult kasutada kogu suve ning sügise jooksul. Eriti tihti kasutatakse lehtpeeti toorsalatites ning wokiroogade lisandina. Lehtpeet sobib lisandina ka väga paljudesse suppidesse ja vinegrettidesse, samuti vormiroogadesse. Lehtpeedi leherootse võib kasutada nagu lillkapsast või sparglit: koorige, tükeldage ning siis keetke või aurutage. Lehtpeedi lehti võib kasutada nagu spinatit: neist saab teha samuti igasugu roogasid, kuid toorsalatiks lehed tihti ei sobi.

Lehtpeedi ehk mangoldi kasvatamine

Ehkki lehtpeeti võib kasvatada avamaal, on ta oma dekoratiivsuse tõttu eelistatud taim ka aknalaual, rõdul või amplis kasvatamiseks. Lehtpeet ehk mangold kasvatab omale püstised, põõsasjad lehed, mis kasvavad keskmiselt 30-40 cm kõrguseks. Lehevärvus varieerub rohelisest punaseni.

Lehtpeedi taimi tuleks ette kasvatada. Lehtpeedi ehk mangoldi seemned võib idanema panna juba veebruaris või märtsis. Nad kannatavad väga hästi pikeerimist ja ümberistutamist. Lehtpeedile ei meeldi väga päikesepaisteline koht, seega tuleks eelistada poolvarjulist. Mullastiku suhtes lehtpeet eriti nõudlik ei ole, kuid võimaluse korral eelistab ta saviliivmuldi, kergeid ja keskmisi liivsavimuldi. Mulla pH peaks olema nõrgalt happeline või neutraalne. Lehtpeedile ei meeldi aga väga kerge huumusvaene liivmuld ega ka raske savimuld, sest siis kasvatab ta karedaid halva maitsega lehti. Lehtpeet ei talu liigniiskust ning pigem eelistab kuivemat pinnast. Jälgida tuleks siiski ka seda, et kui lehtpeedilt saaki koristada ning lehti ja varsti murda, tuleks teda sellevõrra rohkem kasta, sest siis säilitavad lehed oma mahlakuse. Söögiks murtakse pigem välimisi lehti. Üsna ruttu kasvatab ta südamikust uued lehed.

Lehtpeedi seemnete külvamine ja ettekasvatamine

Võrreldes punapeediga on lehtpeedi varred kõvasti suuremad ja lopsakamad. Kes ei soovi lehtpeeti ettekasvatada, vaid soovib teda otse aiamaale istutada, siis on selleks sobilik aeg, kui mullatemperatuur on +10 kraadi. Lehtpeedi seemned tuleks külvata umbes 2-3 cm sügavusele ja üksteisest 35-40 cm kaugusele, kuna lopsakad peedivarred ja lehed vajavad avarat ruumi kasvamiseks. Kuna lehtpeedi lehemass on suurem kui punapeedil, vajab ta rohkem lämmastikväetist. Koduaias kasutage siiski vaid orgaanilist väetist (kõdusõnnik, kompostmuld).

Lehtpeeti ei tohi külvata ühele kohale mitu aastat järjest ning samuti ei tohiks teda panna kasvama kohale, kus eelnevalt on kasvatatud spinatit või suhkrupeeti.  Parimateks eelviljadeks on näiteks kurk, kartul ja sibul.

Lehtpeedi kasutamine ja säilitamine

Esimese saagi saab lehtpeedilt umbes 30 päeva möödudes. Siis saab noppida juba esimesed lehed. Varsi saab kasutama hakata umbes 60 päeva pärast.

Lehtpeet tuleks sügise saabudes tuua tuppa. Kui peeti on kasvatatud avamaal, võib need ümber asetada kastidesse ja viia keldrisse. Hea on lehtpeedi juurestiku ümber jätta pisikene mullapall. Samuti saab lehtpeedi lehti sügavkülmutada.

Lehtpeedi kasulikkus. Vitamiinid ja mineraalid ning ravitoime.

Lehtpeet on väga, väga tervislik. Ta sisaldab vähe kaloreid, kuid rohkelt kasulikke vitamiine ja mineraale. Väga palju leidub lehtpeedi lehtedest ja vartes karotenoide ja flavonoide. Viimaseid on eriti palju lehe punastes osades. Flavonoidid on erilised antioksüdandid, mis kaitsevad keharakke ja tugevdavad südant. Lehtpeedis on ka suur kiudainete sisaldus. Lehtpeedi söömine aitab kaasa valgu ja maksa ainevahetuse parandamisele, tugevdab verd ja närvisüsteemi. Lehtpeedi lehed sisaldavad rikkalikult mineraalaineid (kaaliumi, magneesiumi, fosforit, joodi, rauda jt) ja E-, B1-, B2- ning C-vitamiini.

Lehtpeeti ehk mangoldit soovitatakse süüa näiteks veresoonte lupjumise ohu korral, kehvverelisuse korral, astmahoogude vähendamiseks ning kilpnäärme alatalitluse korral. Samuti kõrgvererõhutõve leevendamisel ja allergiate korral.

 

Lehtpeedi retsept

Lõpetuseks üks mõnus retsept, mida soovitan kõigil proovida:

Singi-lehtpeedipirukas:

Põhi:

Valmista lehttaigna või muretaigna baasil põhi.

Täidis:

Kaks keskmist peotäit peedilehti

100g sinki või peekonit

1 paprika

3-4 muna

100-200 ml piima

Juustu

Soola, sidrunipipart

Praadimiseks õli

Valmistamine:

  1. Uha puhtaks peedilehed ning keeda neid kerges soolvees paar minutit. Kurna ning lase jahtuda. Pane pannile paar tilka õli ning prae paprikatükid, millele lisa minuti pärast sink ja tükeldatud peedilehed. Maitsesta soola ja sidrunipipraga. Prae viis minutit.
  2. Löö munad eraldi kaussi katki, lisa natukene piima ja juustu ning sega hoolega. Võib ka kasutada mikserit, kuid ära vahusta.
  3. Aseta tainas küpsetusvormi ning vala peale punktis 1 valmistatud täidis. Seejärel kalla pirukas üle punktis 2 valmistatud seguga.
  4. Aseta küpsetusvorm eelsoojendatud ahju ning lase küpseda 180 kraadi juures 40 minutit või kuni piruka vedelam osa on tahkeks muutunud.

Edu kasvatamisel ja küpsetamisel !


Sildid:, , , , , , ,

comments.php

4 kommentaari

  1. Pingback: Söögipeet. Kasvatamine, kasutamine ja ravitoime. | Rodoaed

  2. Eelmisel sügisel ei jõudnud lehtpeete peenralt üles võtta ja kevadel selgus üllatusena, et nad on talve üle elanud. Hakkasid kasvama ja enne õitsemahakkamist sain mais-juunis korjata lehti, kuni uue hooaja saak veel polnud valminud.
    Kindlasti jätan nad edaspidigi talveks peenrale ja panen võib-olla midagi soojenduseks peale.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

captcha

Palun sisestage turvakood

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <h2> <h3> <h4> <a href="" class="" target="">