single.php

Kasvuhoone talvel

Kasvuhoone soojapidavus ja soojustus

Soojustatud kasvuhoone võimaldab pikendada oluliselt taimede aastast kasvuperioodi. Mitmekihiliste polükarbonaatplaatide kasutamine kasvuhoonete katmisel tavapärase klaasi või kile asemel aitab juba olulisel määral kasvuhoone soojapidavust tõsta. Kõige soojemad on muidugi meie valikus olevad Tropic mudelid, mis on tavapärase 8mm paksuse polükarbonaadi asemel kaetud 3-kihilise 16mm paksuse polükarbonaadiga. Kõikidel meie mudelitel on polükarbonaadi plaadid otstest kinni liimitud, mis tõstab lisaks puhtale vastupidavusele ka oluliselt kasvuhoone soojapidavust.

Kui Sul on aga tavaline kasvuhoone kas klaasiga või polükarbonaadiga, siis saad ikkagi tema soojapidavust oluliselt tõsta täiendava soojustamisega. Kasvuhoone soojustamiseks on olemas spetsiaalsed õhuvahedega soojustuskiled ehk nn mullikiled. Tavalised pakkematerjalina kaubanduses kasutatavad mullikiled siin palju ei aita, kuna nende soojapidavus on väike. Samas on see muidugi parem kui mitte midagi.

Pildil soojustatud paketiga talveaed-kasvuhoone Tropic Plus 6,04x6,04m talvel. Seinal on kasutatud 14mm paksust klaaspaketti ja katusel 16mm paksust ja kolmekihilist suletud otstega polükarbonaati.

Selleks ettenähtud soojustuskilega soojustades on võimalik kasvuhoone soojakadusid vähendada kuni 45% (valguskadu on ca10%). Kõige parem tulemuse saavutad siis kui kile erinevad osad on teibiga omavahel seotud nii, et soe õhk sealt läbi ei läheks. Kui kütmata kasvuhoones mingit alalist kütteseadet paigaldatud pole, aitavad sellised meetmed saagi algust varasemale ajale nihutada ja/või taimi külma eest kaitsta.

Kui soovitakse kasvuhoones soojemalembeseid taimi kasvatada tuleks installeerida ka kütteseade. Kütmine, varjutamine ja õhutamine on peamised abinõud kasvuhoone sisetemperatuuri mõjutamisel. Kui ei soovi kogu kasvuhoonet ühetaolisel mikrokliimal hoida, siis võib kasvuhoone vaheseintega osadeks jaotada ehk erineva temperatuuriga nn kabiinid moodustada. Ka istikute ettekasvatamise- ning paljunduspeenar on üks kasvuhoone üldisest temperatuurist erineva soojusreziimiga osa.

Kütteseadmete võimsus peab olema arvestatud nii, et need ka talvel või üleminekuperioodidel suudaksid kasvuhoones vastavalt kasutusviisile õige temperatuuri tagada. Seejuures peab saama korvatud ka välispiirete kaudu toimuv soojakadu. Niisiis sõltub vajalike kütteseadmete võimsus välis- ja soovitud sisetemperatuuri erinevusest, kasvuhoone välispiirete pindalast ning kasvuhoone kattematerjali soojusläbilaskvusest.

Valem: vajalik küttevõimsus= kasvuhoone välispind x soojapidavuse koefitsient x temperatuuride erinevus

Mitmesuguste kattematerjalide soojuse läbilaskvuse koefitsiendid (W/m2K):

Normaalklaas 3mm                                                        6,0

topeltseintega tavaline polükarbonaatplaat 6mm                 3,5

topeltseintega tavaline polükarbonaatplaat 10mm               2,8

topeltseintega Maxi mudelite polükarbonaatplaat 8mm         2,8

3-kihiline Tropic mudelite polükarbonaatplaat 16mm            1,9

Kasvuhoone välispinda saab välja arvutada järgmiselt:

  • 2x kasvuhoone pikkus x räästa kõrgus = mõlema külgseina pindala
  • 2x kasvuhoone laius x räästa kõrgus = otsaseinte pindala räästa kõrguseni -kasvuhoone laius x (harja kõrgus-räästa kõrgus) = otsmiste kelpade pindala
  • 2x kasvuhoone pikkus x joone pikkus räästast katuseharjani (katuse haar) = mõlema katusepoole pindala

Arvutuse näide Juliana Premium 12,1 mõõtude põhjal:

  • Kasvuhoone külg- ja otsaseinte ning katuse pindala on kokku ca 37m2 (laius 2,77, pikkus 4,41, räästa kõrgus 1,45 ja harja kõrgus 2,40).
  • Välistemperatuuri miinimumiks talvel võtame -15C. Kasvuhoones kultiveeritakse toa- ja troopikataimi, seega peab sisetemperatuur püsima +15C tasemel. Niisiis on maksimaalne sise- ja välistemperatuuri erinevus 30C.
  • Kasvuhoone on kaetud 10mm paksuste polükarbonaatplaatidega, mille soojapidavuse koefitsient K=2,8.
  • Paigutades arvud valemisse saame antud näites kasvuhoone soojusevajaduseks 37×2,8×30= 3108W.

Professionaalne kasvuhoone puhur. See niiskuskindel soojapuhur töötab automaatreziimil nii soojendajana kui ka jahutajana.

Teiste sõnadega vajame temperatuuri hoidmiseks minimaalse välistemperatuuri korral 3,1KW võimsusega küttekeha.

Kui soojustame näites toodud kasvuhoone lisaks mullikilega saame soojuskao koefitsiendiks ca 1,7.

Kui võtame näiteks kaktused või muud sukulendid, mida on vaja talvisel reziimil hoida ca +8C juures, saame temperatuuride erinevuse -15C minimaalse välisõhu puhul 23. Paigutdes uued arvud valemisse, saame soojusvajaduseks 37×1,7×23=1447W.

Ühesõnaga kui väljas on -15 kraadine pakane ja meil on vaja kaktustel säilitada +8C, siis vajame 1,4KW võimsusega soojapuhurit või radiaatorit.

Vaata lähemalt kasvuhoone soojustamiseks mõeldud mullikile kohta “Mullikile“.

Loe veel: Kasvuhoone valimine, Kasvuhoone – kas värviga või värvita, Kasvuhoonet paigalda sügisel, taimi külva kevadel, Kasvuhoone kütmine ja valgustamine taimede ettekasvatamiseksPolükarbonaat või klaas kasvuhoonel, Mida kasvuhoones kasvatada?, Kasvuhoone kokkupanemine, kasvuhoone hooldustööd sügisel, abivahendid kasvuhoones, kasvuhoone talvine kasutamine, kasvuhoone kaitsmine tormi korral, 7 põhjust kasvuhoonet pidada, kasvuhoone puhastamine, Kasvuhoone on investeering tervisesse,

Kasvuhoone mudelid Sinu aedaKastmissüsteemid kasvuhoonesse


Sildid:, , ,

comments.php

22 kommentaari

  1. Härrased! Teil on jäänud pool rehkendusest tegemata, kadu toimub ka läbi pinnase, mis kasvuhoonete puhul on tihti soojustamata.

    • Väga õige tähelepanek Tõnu,
      Kuna kasvuhoone puhul ei saa tavaliselt põranda pinda soojustada, siis pole lihtsuse mõttes neid arvutusi toodud. Aga see on õige, et põrand jahutab ruume ka.
      Kui me paigaldame inimestele Tropic kasvuhoone mudeleid ehk paksu seinaga aastaringseid kasvuhooneid, siis on soojustatud vundamendi tegemine üsna levinud praktika. Sest loomulikult, kui seina soojapidavus on juba lähedane eluruumide omale, siis on soojustamata põrand juba kõige nõrgem lüli.
      Tänan, et teemale tähelepanu juhtisid Tõnu.

  2. Pingback: Kasvuhoone - kas värvitud või värvimatta | Rodoaed

  3. Pingback: Mida kasvuhoones kasvatada ? | Rodoaed

  4. Pingback: 7 põhjust kasvuhoonet pidada ja ise köögivilju kasvatada | Rodoaed

  5. Pingback: 2015 aasta kasvuhoone trendid | Rodoaed

  6. Pingback: Kasvuhoone on investeering tervisesse | Rodoaed

  7. Pingback: Kasvuhoone kütmine ja valgustamine ettekasvatuseks | Rodoaed

  8. Pingback: Kasvuhoone talvine kasutamine | Rodoaed

  9. Pingback: Kasvuhoonet paigalda sügisel ja taimi külva kevadel | Rodoaed

  10. Pingback: Kasvuhoone hooldustööd sügisel | Rodoaed

  11. Pingback: kasvuhoone valimine | Rodoaed

  12. Pingback: Arbuusi kasvatamine avamaal ja kasvuhoones | Rodoaed

  13. Pingback: Tomati ja paprika taimede ettekasvatamine | Rodoaed

  14. Pingback: Apelsinipuu kasvatamine ja apelsini kasutamine | Rodoaed

  15. Pingback: Taimede ettekasvatamine ja kasvuhoone kütmine | Rodoaed

  16. Pingback: Taimede ettekasvatamine- millal on selleks paras aeg? | Rodoaed

  17. Pingback: Paprikataimede istikud ja nende hooldamine | Rodoaed

  18. Pingback: Polükarbonaat või klaas kasvuhoonel? | Rodoaed

  19. Pingback: Kasvuhoonesse ja aeda sobivad kurgisordid | Rodoaed

  20. Pingback: Kasvuhoone puhastamine sügisel | Rodoaed

  21. Pingback: Eesti aednikud eelistavad korralikku ja tugevat kasvuhoonet | Rodoaed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

captcha

Palun sisestage turvakood

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <h2> <h3> <h4> <a href="" class="" target="">