single.php

sibula kasvatamine

Harilik sibul ja tippsibula kasvatamine

Kas teadsite, et harilik sibul kuulub liilialiste sugukonda ja laugu perekonda. Ehkki sibula kasvatamine on levinud kogu maailmas, on see eriti populaarne Aasias. Kuna sibulale meeldivad niiskemad alad, siis kasvab ta hoogsalt piirkondades, mis on jõgede või mõne muu veekogu ääres. Eestis teavad kõik näiteks Peipsi sibulat, mis on kuulus oma imeilusa välimuse ning hea maitse poolest.

Harilik sibul on 30 – 80 cm kõrgune kaheaastane köögiviljataim. Teda kasvatatakse üldjuhul 2-3 aastase taimena, harvem 1- aastasena. Botaaniliselt on hariliku sibula sibul maa-alune lühivõrse, mis koosneb lühikesest varreosast – sibulakannast ja selle külge tihedalt kinnitunud lihavsoomustest, kuhu on kogunenud varuained. Sibulakanna alumine osa moodustab nn. sibulatalla.

Sibulakand võib olla lihtne või harunev. Esimesel juhul kinnitub sibulakannale üks sibul, teisel juhul aga kaks või enam sibulat. See määrab ära sibulate arvu pesas, mis võib olla  1, 2 ja kuni 8, šalottsibulal isegi 7-21. Hariliku sibula juurestik on kuni 30 cm sügavuseni ulatuv narmasjuurestik. Seetõttu on sibulataim mullaviljakuse suhtes väga nõudlik, kasvuperioodi esimesel poolel vajab ta ka rohkesti niiskust.

 

Sibula kasvatamine

Sibul kasvab hästi kergel mullal. Koduaias saab raskeid muldi parandada näiteks liiva lisamisega. Sibulamaa peab olema viljakas, huumuserikas, hästi haritud, umbrohupuhas ja piisavalt niiske. Orgaanilist väetist sibulale ei anta, kuid hästi sobib näiteks kompost või sõnnik, mida tasub sibulamaasse külvata juba sügisel või varakevadel.

Sibul on toitainete suhtes võrdlemisi vähenõudlik kultuur, seetõttu võib ta paigutada külvikorras suure toitainetevajadusega kultuuride järele. Eelviljadest sobivad sibulale kultuurid, mis said orgaanilist väetist, vabastavad põllu suhteliselt vara ja võimaldavad puhastada maa umbrohtudest (varajane kartul, varajane pea- ja lillkapsas, kurk). Väga hästi sobib sibulale eelmisel aastal korralikult haritud ja väetatud must- või poolkesa. Haiguste ja kahjurite leviku tõkestamiseks ei tohi samal väljal enne 4 – 5 aastat sibulat uuesti kasvatada.

Kasvatustehnoloogiatest on tarbesibula tootmiseks kasutusel kolm võimalust:

a)     tippsibulast tarbesibula kasvatamine;

b)     seemnest otsekülv;

c)     seemnest ettekasvatatud taimede istutamine.

 

Tippsibula kasvatamine tarbesibulaks

Eestis on levinuim tippsibulast tarbesibula kasvatamine. Tippsibulast kasvatamine on tunduvalt kulukam kui seemnest otsekülvi kasutamine, kuid meie kliimatingimustes annab see kindlama saagi. Eestis on katsetatud ka seemnest otsekülvi tehnoloogiat, kuid saagitase võib halvemal juhul kuni 3 korda madalamaks jääda, eelkõige seetõttu, et külvatud seemnest taimed ei jõua meie tingimustes sügiseks alati korralikku saaki moodustada.

Seeme tippsibulate kasvatamiseks külvatakse aprilli lõpul-mai alguses, seega juba üsna varsti. Mulla temperatuur peab olema keskmisel 2-5 kraadi. Külviks sobib üksnes 1-2 aasta vanune seeme. Vanem seeme ei pruugi lihtsalt kasvama minna. Külvi eel on soovitatav seemet leotada päeva leiges vees, mida tuleks paar korda vahetada. Pärast leotamist tuleb lasta seemnetel taheneda ning panna nad seejärel niiskesse mulda. Iga seemne vahele tuleks jätta umbes 15 cm maad, et neil oleks tulevikus piisavalt ruumi kasvada.

Sibula seemnete idanemine kestab umbes 10-20 päeva. Tippsibula külve ei harvendata, seega on pärast sibula külvamist peamisteks hooldustöödeks rohimine ja mulla kobestamine. Enne sibula tärkamist tuleb samuti jälgida, et muld oleks piisavalt kobe ning ei tekiks kõvemat koorikut, mis sibula kasvamist häiriks.

Tippsibulad koristatakse augusti keskel, kui lehed on hakanud lamanduma. Kui aga lehed jätkavad kasvamist, tuleb viimased lihtsalt maha rullida. Tippsibulaid tuleb kuivatada värskes õhus vähemalt 2 nädalat ning aegajalt neid õrnalt segades.

Järgmisel aastal saab tippsibulast endast juba edukalt tarbesibulaid kasvatada.

Kui seemnesibulad on hangitud kaubandusest alles kevadel ning nendest soovitakse saada tarbesibulaid ja pole teada, kuidas neid on säilitatud, on soovitatav neid soojendada enne mahaistutamist umbes nädala kõrgemal temperatuuril (25-30 kraadi). See soodustab kasvamist. Samas tuleb arvestada, et sellistest sibulatest saadakse palju vähem saaki, kui tippsibulatest.

Seenhaiguste ärahoidmiseks tuleb sibulat kasvatada päikesepaistelisel kohal, sest ta on väga valgusnõudlik, kuid samas ei talu ta kõrvetavat päikest ja soojust. Parim temperatuur sibula kasvatamiseks on 17-20 kraadi. Sibulapealsed taluvad väga hästi ka külma.

 

Sibula kasutamine ja vitamiinid

Söögiks kõlbavad nii sibula mugul kui sibulapealsed. Need tuleb murda sibulakaela lähedalt. Samas peab arvestama, et kui murda liiga palju pealseid, siis jääb sibula saak kesiseks. Sibula pealsed ehk lehed on toiduainena palju väärtuslikumad kui tarbesibul ise. Sibula lehed kuuluvad väärtuslikumate köögiviljade esiritta, peterselli lehtede ja spinati järel on nad kolmandal kohal, sisaldades mineraalaineid keskmiselt aga vitamiine väga palju. Sibulapealsetes on 60m% C- vitamiini ja 6 m% karotiini.

Sibul on ka taim, mis talvisel ajal lisaks toitude maitsestamisele aitab meie immuunsüsteemi tugevdada, seega tasub kindlasti oma aiamaale mõned sibulataimed mulda pista. Sibulat saab kevadel ajatada kasvuhoones ja lavadel. Samuti on lihtne paar sibulat toas aknalaual lillepotti pista ja saada esimesed puhtad vitamiinid oma perele.

 

Loe veel: Tervislik toitumine on võimalik ka kerge vaevaga, Mustikas ja kultuurmustikas, Pihlakas ravimtaimena, Vaarikate istutamine ja kasvatamine, Ingveri kasvatamine ning Rabarberi kasvatamine

 

 


Sildid:, , , , ,

comments.php

3 kommentaari

  1. tahaks osta väikeses koguse Peipsi tippsibulat, nii umbes 1 kg
    kas see on võimalik?
    olen roheline väikepõllupidaja
    killu

    • Paraku me ise taimi ei kasvata müügiks aga kui keegi lugejatest oskab midagi soovitada või pakkuda, siis olge lahked.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

captcha

Palun sisestage turvakood

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <h2> <h3> <h4> <a href="" class="" target="">