single.php

Füüsal

Füüsali kasvatamine ja kasutamine. Maasikfüüsal, Peruu füüsal ja Mehhiko füüsal.

Füüsali kasvatamine on põnev harrastus, mis pakub nii silmarõõmu kui maiust ja tulemusena omandate veel kasuliku ravimtaime

Kas oled mõelnud oma aiale pisut vürtsi lisada, kasvatades pisut idamaise hõnguga taimi? Kui jah, siis tasuks edaspidi mulda pista mõned füüsali seemned, sest füüsali taim on oma laternakujuliste viljadega väga dekoratiivne ning samuti maitsev.  Boonus on seegi, et ta ei vaja väga suurt hoolt ning ei ole kasvutingimuste suhtes nii valiv, kui enamus võõramaise päritoluga taimi.

Füüsalid kuuluvad maavitsaliste sugukonda ning meil kasvatatakse neid põhiliselt üheaastaste taimedena. Füüsal pärineb hoopis Kesk-Ameerika ja Põhja-Ameerika

Füüsalise vili on ilusa laterna sees peidus

lõunapoolsetelt aladelt, mitte idamaadest. Eestis kasvatatakse põhiliselt viite sorti füüsaleid. Esimesed kaks -harilik füüsal ja jaapani füüsal on ilutaimed  ning ülejäänut kolm-  maasika füüsal, mehhiko füüsal ja peruu füüsal on tarvitatavad toidainetööstuses.

Maasikafüüsal pärineb Mehhikost ja USA lõunaosast, kasvab ka Peruus, Puertoriikos, Venetsueelas. Taim on madalakasvuline, kompaktne, 30-40 cm  kõrge, karvadega kaetud. Vili on pisike, väga magus (15%suhkruid), nende lõhn meenutab metsmaasikat, ananassi jne. Vilja ümbritseb tupp, mis valmides ei avane.

Maasikafüüsalit kasutatakse  värskelt, kuid teda ka kuivatatakse („rosinad“), tehakse keedist, kompotti, sukaadi jt maiustusi.

Mehhiko füüsal, mida ka mehhiko tomatiks või tomatilloks hüütakse, on Eesti kliimas viljeledes üheaastane tugevalt harunenud varrega taim, mis kasvab kuni ühe meetri kõrguseks. Vili on 30 – 80 grammi kaaluv paljuseemneline mari, mis väliselt meenutab tomatit, kuid on kaetud nahkja kotiga. Oma kodumaal Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas kasvatatakse teda toiduviljana. Mehhiko füüsali viljad sobivad konserveerimiseks, püree, salatite ja muu toidu valmistamiseks. Toorelt nad eriti maitsvad ei ole. Ühel mehhiko füüsali taimel võib heade kasvutingimuste korral areneda kuni 200 vilja.

Peruu füüsal ehk peruu kirss  on tuntud kui peruu mari või ananasskirss. Viljad suuremad kui maasikfüüsalil ning need sisaldavad palju vitamiine, mikroelemente, pektiini. Maitse on õrnem ja meeldivam kui teistel liikidel, lõhn meenutab maasikat, ananassi või teisi puuvilju. Vilja ümbritseb viljatupp. Kasutatakse väga palju värskelt, kuid tehakse ka keedist, kompotti, mitmeid maiustusi

Füüsali kasvatamine

Kasvukoht: Taimed kasvavad hästi kergemapoolsel, lahjemal mullal. Rikkalikult väetatud mullal kasvavad küll taimed ise hästi, kuid saak võib jääda kehvaks.

Seemnete külvamine ja istutamine: Seemned eelkasvatatakse toas, kattes need külvamise ajal õhukese mullakihiga. Muld peab olema pidevalt parajalt niiske. Vajadusel pikeeri taimi ning väeta orgaanilise väetisega. Istikud kasvatatakse umbes 60 päeva vanuseks ja istutatakse pärast öökülmade ohu möödumist kasvukohale. Mehhiko füüsali istutuskaugus on 60×40 cm ja peruu füüsalil aga 75×75 cm. Ehkki füüsaleid kasvatakse rohkem kasvuhoones, siis sobivad nad suhteliselt hästi ka avamaale, kui see on päikesepaisteline ja  tuulte eest varjatud. Näiteks tasub aiamaal proovida kasvatada maasikafüüsalit.

Hooldamine: Füüsali kasvatamine ei nõua erilist aega. Taimi ei ole vaja kujundada, vajadusel vaid kasta. Pealtväetamisega tasub olla ettevaatlik, sest taimedele sobib lahjem muld.

Saagi koristamine: Viljade valmimisest annab märku nende varisemine. Hästi mõjub paarikraadine öökülm, pärast seda muutuvad viljad palju maitsvamaks.

Füüsalise viljad on väga dekoratiivsed nii pika varre otsas laternatena vaasi panemiseks kui viljadena magustoitude kaunistamiseks

Sügisel, kui on vaja koristada poolvalminud viljad, säilivad need nullilähedasel plusskraadidel mitmeid kuid – isegi kevadeni.

Kui füüsaleid üldiselt iseloomustada, siis sisaldavad söögiks kasutatavate füüsalite viljad              C-vitamiini, orgaanilisi happeid, suhkruid, kuivainet ja pektiini ning mõruainet füsaliini. Füüsalit kasutatakse rahvameditsiinis suure pektiinisisalduse tõttu dieettoiduna, sest ta on võimeline siduma ja inimese organismist eemaldama raskemetalle, radionukleiide, mikroobseid toksiine, kolesterooli. Füüsalit kasutatakse kompoti, sukaadi ja keedise valmistamiseks. Viljade kasutamisel tuleks need üle valada kuuma veega, et eemalduks vahataoline kaitsekiht.

Füüsali taimed on enamasti kuni meetri kõrgused. Viljad on kirsstomatite sarnased. Valminud viljad varisevad ning see on üks märguannetest, et viimased on küpsed ja neid on õige aeg korjata. Märk vilja valmimisest on seegi, et laternake, milles vili valmib, on lahti läinud.

Füüsalid vajavad samasuguseid kasvunõudeid nagu tomat. Tomatist mõnevõrra külmakartlikum on mehhiko füüsal.

NB! Füüsalid  annavad järgmisel aastal isekülvi, kui mõni küps mari mulda satub. Soodsal soojal suvel saab ka isekülvist kasvanud taimedel saak küpseks. Seega peab nende kasvukohas rohimisega ettevaatlik olema, et pisitaimi umbrohu pähe välja ei tõmbaks.

 

Loe lisaks:

Datlipalmi kasvatamine, Ingveri kasvatamine kodus, Safrankrookuse kasvatamineBanaani kasvatamine kodus, Hurmaa kasvatamine, Ananassi kasvatamine, Arbuusi kasvatamine, Maasika kasvatamineOrgaanilised väetised, Viinamarjad kasvuhoones, Viinamarjade kuivatamine toidukuivatiga, Mahlapressiga viinamarjamahla tegemine ,  Taimede automaatne kastmine, Konteineraiandus kasvuhoones,  Teadlik ja tervislik toitumine,

 


Sildid:, , , , , , , ,

comments.php

20 kommentaari

  1. Mehhiko füüsali istutuskaugus on 60×40 meetrit ja peruu füüsalil aga 75×75 meetrit.????? Peab ikka suur kasvuhoone olema :)

    • Suur tänu tähelepaneku eest Kadri. Parandame kohe näpuka ära. Samas kui Sa poleks märganud oleks inimesed hakanud nüüd palju suuremaid kasvuhooneid ostma :)
      Aga seda tahaks kohe kõvasti välja öelda, et selline tagasiside on igati teretulnud. Mitte ainult parandamisel aga ka omapoolsete ettepanekute ja muljete jagamisel. Seni kuni see on ainult ühepoolselt ülespandud lugude lugemine on see ainult pool asjast.
      Palju põnevam oleks kui sellest saaks virtuaalreaalselt elav asi. Algus oleks juba seegi kui te kõik tublid lugejad omalt poolt üles pandud loole oma kogemusi lisate ja muljetega rikastate. Siis saab sellest blogist juba natuke vanaema kokaraamatu moodi asi kus on palju kasulikke vihjeid ja märkmeid vahel, mis teevad järgmistel lugejatel ja mingi tegevuse praktikas proovimise juba palju lihtsamaks.
      Tänud veelkord.

  2. Mina sain emalt mõned füüsali juurikad ning panin need sügisel mulda. Kümmekonnast juurikajupist on kolme aastaga saanud 3m2 suurune “mätas”. Ei mingit seemnete eelkasvatamist toas jm jändamist. Mätas laieneb omasoodu nagu piparmünt näiteks.
    Kahjuks ma ei tea, mis liigiga on tegu, viljad on maitsvad, sõin neid mullu peoga.
    Ehk keegi teab arvata?

  3. PS! Maasikfüüsal see pole, ei ole karvane. Mehhikoo füüsal ka mitte, pole tugevalt hargnenud vaid üsna sarnane pildil oleva taimega. Peruu füüsalil olevat suuremad viljad, minu taimedel üsnagi väikesed.

  4. Mailis, seda füüsalit, mis sul on, ära vast söö. See võib olla äkki hoopis Hiina latern. Tsiteerin Aialehe artiklit: “Eestis tuntakse ilutaimena harilikku füüsalit, kelle õietupp moodustab vilja ümber paberlaterna taolise punakasoranži õõnsa katte. Seetõttu kutsutakse harilikku füüsalit ka Hiina laternateks. Selle taime eredavärviline õietupp on aga hoopiski mürgine ja vili valmib meie laiuskraadil harva.”

    • Kui taimed väga tihedaks kasvavad ja kõigile valgust ei jätku, siis võib muidugi natuke kääridega kallal käia aga muidu nad kujundamist ei vaja.

  5. Minul kasvasid 3 füüsalit nii suureks. Paktiliselt üle meetri kõrged, mitmed lisaharud, varre jämedused oli jube suured (jämedamad kui tomatil). Pidi olema maasika füüsal. Viljad olid magusad ja väga pikalt sai vilju süüa. Peale külma seisid taimed toas veel paar kuud, kuniks lõpuks otsa said. Kasvuhoonesse enam ei pane, eelistaksin välja kasvama panna. Suur kasv oli kindlasti tingitud ka pealt sõnnikuleotisega väetamisest, mida tomatitele tegin. Aga tore taim ja tasub kasvatada.

  6. Ostsin täna füüsaliseemneid (Little Lantern). Kehtivusaja järgi kannataks ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal külvata, aga kas on mõtet seda veel sellelgi aastal teha, ehkki ettekülvamisaeg on juba läbi?

  7. Ostsin poest seemned nimega Edulis, google annab vastuseks harilik füüsal… Pakil kirjas täiesti söödav… Kui veel pisut guugeldada, selgub et see on peruu füüsal :)
    Ehk on siis Peruu füüsal harilik füüsal? Ostsin ka pakendi, millel kirjas Peruu füüsal. On mul nüüd üks ja seesama, aga erinevates pakkides? ;)

  8. Mina ostsin veebruaris Peruu füüsali seemned ja panin idanema turbatablettidesse. Väga mugav kasutada, ja just eriti korteris.
    Kasvaukohaks päikesepaisteline rõdu neljandal korrusel, tuulevaikne ja rõdukastis.
    Lisavõrsed eemaldasin, ei tahtnud, et taim nende kasvatamise peale energiat kulutaks. Väga suured lehed, taimed minu pikkused nüüd sügiseks (164cm). Praegu oktoober ja ikka õitseb! Tõstsin ühe kasti tuppa, üks jäi rõdule katteloori alla (umbes pool taimest). Väga suured laternad, ühtegi suhu pista pole veel julgenud, laternad veel rohelised.

    Kastmist nõuab, lehed vajuvad kohe longu ära. Samas vastupidav – suvel kõige soojemate ilmadega neli päeva jäi kastmata ja nägid välja pea kõrbenud. Kastsin ja kasvasid edasi.

    Kui saak korjatud proovin ämma juurde juurikad maha istudada, vaatan kas lähevad kasvama

  9. Mida teha mitteküpsenud marjadega nüüd okt.kuus? Ei saa ju kasvuhoonesse jätta,kui varsti külmad. Kas korjata ära, panna kasti ja tuppa tuua? Kas nad valmivad ise edasi?

    • Jah, võib ära korjata ja tuppa tuua aga võib ka kasvuhoonet veidi lisaks kütta ja lasta neil lõpuni küpseda. Oktoobris ei ole tavaliselt suuri külmi vaid pigem külmad ööd nagu varakevadel. Väikese puhuriga või gaasiahjuga saab kasvuhoone kerge vaevaga veel kuu aega töös hoida. Vaadake profiseeria puhureid ja gaasiahjusid kasvuhoone tarvikute alt.

  10. Minul kasvuhoones kasvavad kunagiste ostetud seemnete järglased. Igal aastal jätan mõned taimed kasvuhoonesse selleks, et saada varem marju ja uuel aastal uusi taimi. Suurema osa rohin lihtsalt välja. Osa panen aga õue musta kile peale kasvama. Igal aastal saan marju. Marjad on head ja magusad. Taimed kasvavad nii umbed kuni 30cm kõrguseks aga valmivad igal aastal avamaal.

  11. Tere,
    lootuses, et keegi veel siin vastab. Kasvuhoones kasvab hulk füüsaleid, nüüd on ühel sordil (“Dessertnõi”) ilmnenud sellised kahjustused, et lehele tekivad kollased täpid, mis kobrutavad üles ja siis tekib sellele kohale auk. Nähtavaid kahjureid lehe allküljel ei ole. Millega võiks tegemist olla ja kuidas sellise kahjustusega võidelda? Tänades

  12. Kui viljad on valmis või saak ära koristatud,siis mida tuleks taimedega edasi ette võtta.Kas tuleks pealseid lühemaks lõigata või ei pea nendega enam midagi tegema?
    Tänud ette:)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

captcha

Palun sisestage turvakood

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <h2> <h3> <h4> <a href="" class="" target="">