single.php

Astelpaju

Astelpaju on üks kasulikumaid marju Eestis. Astelpaju kasvatamine ja kasutamine.

Kindlasti oled palju kuulnud astelpaju kasulikkusest? See ei ole müüt ning kõigil tasub oma aeda istutada vähemalt üks paar astelpaju põõsaid. Miks just paar ning mida tuleb astelpaju kasvatamisel silmas pidada, seda saadki lugeda järgnevast loost.

Astelpaju on hea ehistaim ilusate atraktiivsete viljadega. Hilissügisel pärast lehtede langemist on viljad tugevalt kinnitunud okste külge ning annavad põõsale väga ilusa välimuse. Paljudes Euroopa riikides ongi ta kasutusel eelkõige ilutaimena.

Hea kohanemine, kiire kasv, juurevõsude abil paljunemine, lämmastiku sidumise võime- see kõik on teinud astelpaju sobivaks mullatingimuste parandamisel, kõnnumaade metsastamisel ja kaevanduspiirkondade haljastamisel.

Olenevalt alamliigist ja rassist on astelpaju kas puu, põõsas-puu või põõsas. Eestis on ta enamasti põõsa staatuses. Astelpajude lehed on piklikud ja kitsad. Marjad värvuselt kollased, oranžid või punakad. Sees on enamasti üks pruunikas seeme.

Kuid miks peab aeda istutama vähemalt kaks põõsast? Nimelt on astelpaju tüüpiline tuultolmleja ja taimed on kahekojalised- st, et ühel taimel on ainult emasõied ja teisel isasõied. Sugude vahel saab vahet teha alles siis, kui on arenenud õiepungad. See toimub alles kolmandal aastal. Isastaime õiepung on suur ja paljusoomuseline, tipu suunas ahanev. Välimusel meenutab ta pisikest männikäbi. Õitsemise ajal soomused avanevad ja nähtavale tulevad tolmukad. Emastaime õiepungad on väiksemad ja piklikumad, tipu suunas laienevad. Põhiliselt koosnevad nad kahest suuremast soomusest. Õitsemise ajal tuleb nähtavale emakakael. Vilju kannavad loomulikult ainult emastaimed, isastaimed on tolmeldajad. Seega peab aias kasvama vähemalt kaks erinevast soost puud, et ühelt marju saada. Astelpaju õitseb tavaliselt maikuus ning marjad hakkavad valmima septembris.

Astelpaju paljundatakse tavaliselt kas seemnetega, pistokstega või haljaspistikutega. Oma aeda oleks kõige sobivamaks põõsaste uuendamise viisiks valida pistokstega või seemnetega paljundamine.

Kõige lihtsam viis on loomulikult seemnetest paljundamine. Sellisel juhul võib sügisel panna potti seemned ning oodata, kuni nendest sirguvad taimed, mis on lõpuks piisavalt suured, et õue oma kohale istutada.

Pistokstega paljundamisel lõigatakse need kevadel enne pungade puhkemist lähtepõõsa juurdekasvu keskosast – pikkusega 20 cm. Alumised osad ja ladvaosa pistikuks ei kõlba. Lõigatud oksad pannakse niiskesse liiva 10-15 kraadi juures juurduma kümneks päevaks, seejärel võib need asetada ka vette.

Mullale, kuhu istutatakse pistikud, segatakse juurde liiva ja komposti. Juurdumiseks sobiv temperatuur on 20-25 kraadi. Sellisel juhul juurduvad pistikud kuue nädala jooksul.

Astelpaju vilju on sügisel kõige parem koguda käsitsi. Olenevalt sordist hakkavad astelpaju viljad valmima alates augustist. Ühe sordi koristusaeg jääb tavaliselt paari nädala piiridesse. Koristusküpsed viljad on alguses kõvad ja tihedad. Täisküpsed viljad muutuvad pehmeks ja noppimisel purunevad kergesti. Pärast purunemist riknevad need päevaga. Hapu mahl võib panna käed kipitama ja sellepärast on hea kanda näiteks õhukesi latekskindaid.

Astelpaju eest on lihtne hoolitseda, kuna ta ei vaja erilist väetamist. Siiski on hea teada, et astelpaju on suhteliselt niiskuslembeline ja kuumal suvepäeval võiks teda kasta. Samas ei talu ta seisvat vett ning seega ei tohi teda ka üle kasta. Astelpaju võiks panna kasvama kohta, kuhu kevadel ei kogune lumasulamisvesi ning kuhu on kavas hiljem muru külvata. Tal on nõrgad pinnalähedased juured ning neid võib mullaharimine vigastada. Murul on ka marju mugavam korjata.

Astelpaju ei talu meie niiskeid ning ebaühtlaste temperatuuridega talvitumistingimusi, seega peab kindlasti jälgima, et sort oleks meie kliimasse sobiv.

 

Astelpaju marju võib säilitada nii temast moosi tehes, kui ka sügavkülmutades. Viimasel juhul säilivad vitamiinid paremini ja neid on astelpajus palju.

Näiteks C-vitamiin, P-vitamiin, B1(tiamiin), B2(riboflaviin), B9(fooliumhape), provitamiin A(karotiin), E-vitamiin, K-grupi vitamiinid ning mitmed küllastumata rasvhapped. Kas teadsite, et ühes väikeses astelpaju marjas on sama palju C-vitamiini kui terves apelsinis? Nimelt kuuluvad astelpajumarjad esimese viie toiduaine hulka nii karoteeni- kui ka askorbiinhappe- (C-vitamiini) ja E-vitamiini sisalduse poolest. Kuid lisasks vitamiinidele leidub astelpajus leidub ka 15 mikroelementi, sealjuures raud, magneesium, mangaan, boor, väävel, alumiinium, räni ja titaan.

Tarbides regulaarselt vähestes kogustes astelpajumarju, on võimalik tugevdada immuunsüsteemi ning vältida erinevaid haigusi talvisel hooajal.


Sildid:, , , , , ,

comments.php

3 kommentaari

  1. Mina topin purgi kõvasti terveid astelpaju marju täis ja valan vedelat mett peale. Kaanetan õhukindlalt ja säilitan külmkapis. Lahtine purk säilib ka paar-kolm nädalat kindlasti. (kaks kasulikku ühes)

  2. Pingback: Mustikas ja kultuurmustikas. Kasvatamine ja kasutamine. | Rodoaed

  3. Pingback: Rododendronite ümberistutamine | Rodoaed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

captcha

Palun sisestage turvakood

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <h2> <h3> <h4> <a href="" class="" target="">