single.php

Arbuus

Arbuusi kasvatamine avamaal ja kasvuhoones

Arbuusi kasvatamine pole keeruline ja paljud Eesti aiandushuvilised katsetajad on seda juba aastaid teinud. Ise kasvatatud arbuus on tõeliselt hea maiuspala. Kuna arbuus on taim, mis kogub kergesti endasse nitraate, siis on oma kasvatatud arbuusi kindlasti julgem nautida kui poe oma.

Arbuusi kasvatamisel on ainult see nüanss, et ta armastab isegi rohkem sooja kui kõrvits ja avamaal saab teda edukalt magusa küpsuseni kasvatada ainult tuulevarjulistes ja eelistatavalt lõunapoolse kallakuga aladel. Lõuna Eesti kasvatajatel on muidugi eelis kuna suvi kestab seal pikemalt. Tuttavad inimesed on Lõuna-Eestis edukalt kasvatanud arbuusi põldudel, mis on kenasti lõunapäikese poolse kallakuga. Seal on päikese kiirguse kogus oluliselt suurem tänu väiksemale kaldenurgale. Teine võimalus on muidugi kasvatada arbuusi kasvuhoones, siis ei sõltu tulemus ilmast ja asukohast.

Arbuus kuulub kõrvitsaliste sugukonda  ning vili on nii ehituselt kui ka suuruselt täiesti kõrvitsatega võrreldav. Samuti nagu kõrvitski, nii ihkab ka arbuusitaim soojust, kuid talub oluliselt paremini kuivust. Ta on rohtne taim, mis arvatakse pärinevat Lõuna- ja Kesk-Aafrika aladelt ning tänapäeval viljeldakse teda kogu maailma soojemates piirkondades. Eestis on hobiaiapidajad edendanud arbuusikasvatust küllaltki edukalt. Meil kasvatatud arbuusi viljad on piisava soojuse korral samuti suured ja hõrgu ning magusa maitsega.

Arbuusi vars on hargnev, lamenduv, kasvab tavaliselt 4-5 meetrit pikaks. Lehed on tihedalt karvased, sügavalt lõhestunud ja hallikasrohelised. Arbuusil on eraldi emas- ja isasõied ning tolmneb putukate abil. Vili on keraja kujuga, koor tugev, viljaliha roosakaspunane või kollane. Seemnete idanemisvõime säilib 4-6 aastat. Arbuusi viljaliha on veerikas, selles leidub suhkruid ja pektiinaineid, vähesel määral mineraalaineid, tselluloosi, karotiini ja mõningaid teisi vitamiine. Kasutatakse toiduks toorelt, keedisena ja soolatult.

Arbuusi kasvunõuded: Arbuus on väga soojanõudlik. Seemned hakkavad idanema alles 15-16 kraadi juures. Optimaalne idanemistemperatuur on 21-35 kraadi. Parim temperatuur kogu kasvuaja vältel on 30 kraadi piires. Vajab palju valgust ja parasniisket keskkonda. Tasub kasutada samasuguseid väetiseid nagu kõrvitsa puhul.

Kasvukoht: Arbuusi on parim kasvatada kasvuhoones. Hästi sobib parasniiske huumusrikas saviliivmuld. Arbuus eelistab kasvuks kergeid kuni keskmise raskusega, suure orgaanilise aine sisaldusega muldasid, mis kiiresti soojenevad ning on hea veehoiuvõimega. Rasked savimullad ei ole kasvuks sobivad, kuna need on õhuvaesed ja liiga kaua külmad. Samuti ei talu arbuusi juured liigniiskust ja seisvat vett. Tähtis on maa eelnev sügisene ettevalmistamine, see tuleb vähemalt 20-25 cm sügavuselt üles kaevata.  Kaevamisega koos on hea lisada mulda ka orgaaniline väetis. Mulla sobiv PH on 6,0.  Arbuusi peenra laius võiks olla 100-120 cm.  Kui on soov kasutada peenrakatet, siis tuleb see tugevalt kinnitada aiamullaga, nii et tuul ei pääse katte alla ega rebi seda peenralt koos taimedega.  Koduaias valitakse arbuusi kasvatamiseks tuulte eest varjatud päikesepaistelised kohad lõuna-, kagu- või edelakallakuga. Arbuus, nagu teisedki kõrvitsalised, ei talu tugevaid tuuli, sest taimede lehevarred võivad kergesti murduda.

Istikute kasvatamine: Arbuusiseemned osta alati seemnefirmadest, siis on kindlam, et need on kvaliteetsed. Eelista puhitud seemneid.  Istikute kasvatamiseks kulub keskmiselt üks kuu.  Seemned külva mai alguses väikestesse pottidesse.  Jälgi hoolikalt temperatuuri, et see ei langeks alla 20 kraadi, parim temperatuurivahemik on endiselt 25-30 kraadi. Kasta eelsoojendatud veega ja väldi istikute vettimist ehk liigset kastmist.  Kasvukohale istutatav istikul peab olema vähemalt 3-4 lehte.

Arbuusi istikute istutamine: Arbuusi taimed istuta mai lõpus või juuni alguses. Kui istutada avamaale, tuleb jälgida, et öökülmade oht oleks möödas.  Enne istutamist kasta arbuusi istik eelsoojendatud veega korralikult läbi. Võta taim ettevaatlikult potist välja, et ei vigastaks juuri, sest viimased on väga õrnad.
Arbuusi taimede vahe reas peab olema 70-100 cm. Istuta õrnalt, et taimi mitte vigastada. Istutamisel tekkinud vigastustest taastuvad taimed aeglaselt ja see võib tekitada kuni paarinädalase kasvuseisaku.  Pärast istutamist kasta jällegi eelsoojendatud veega, see aitab taimi siduda uue kasvupinnasega ning need juurduvad kiiremini. Pärast taimede hooldamist, võid panna neile katteloori.

Hooldustööd:  Tähtsamad hooldustööd arbuusil on reavahede kobestamine, umbrohtude kitkumine, vajadusel kastmine ja pealtväetamine.  Arbuusi taimede õitsemise alguses tuleb kindlasti eemaldada katteloor, sest arbuusitaimi tolmendavad mesilased. Jälgi, et kastmisel ei koguneks vesi ühte kohta, sest muidu võivad varred ja viljahakatised hakata mädanema.
Arbuusi taimi tasub ka kujundada. Jäta ühele taimele 4 ilusat vilja, ülejäänud lõika ära. Samuti tuleks ära lõigata need kõrgemal asetsevad külgvõrsed, mis vilju ei kanna, see parandab taime valgustingimusi. Kasvavad arbuusi viljad võivad oma raskuse all taime küljest lahti rebeneda. Selle vältimiseks tuleks viljad, kui nad on kasvanud umbes õuna suuruseks, asetada võrgu sisse ja riputada nööri abil spaleertraadi külge. Kasvuhoones võib esimesi arbuusivilju saada alates juuli lõpust.

Saagi koristamine: Arbuusi vili on valmis siis, kui vilja vars on kuivanud ja sõrmenukiga vastu koort koputades kõlab ilus heli.  Küpseid vilju on võimalik säilitada lühemat aega 10 kraadise temperatuuri juures.

Eestis on levinud põhiliselt kaks arbuusisorti:

„Sugar Baby“, mis on kujult ümar, kaalub 1-1,5 kg. Saak valmib umbes 100 päeva pärast tärkamist. Avamaal kasvatamiseks vajab kindlasti katteloori.

„Maribo“  on kujult ümmargune ja suhteliselt varajane.

 

Loe lisaks: Ingveri kasvatamine, füüsali kasvatamine , Banaani kasvataminetomati kasvatamine, viinamarjad kasvuhoones, datlipalmi kasvatamine, aprikoosipuu kasvuhoones, apelsini kasvatamine, ananassi kasvatamine, baklazaani kasvatamine, hurmaa talveaiast?,  talikõrvitsa kasvatus, tomati külvamine, pikeerimine, kasvatamine, tomatisordid, Paprika kasvatamine, paprika istikud ja hooldamine,  kurgisordid kasvuhoonesse,  kastmissüsteem kasvuhoonesse, konteineraiandus kasvuhoones, Kasvuhoone on investeering tervisesse, 7 põhjust kasvuhoonet pidada, kasvuhoone kütmine ja valgustamine, kasvuhoone paigalda sügisel, taimed külva kevadel,  Kasvuhoone soojustus, Kui palju tomateid saab osta kasvuhoone eest, Mida kasvuhoones kasvatada, kasvuhoone puhastamine, Kasvuhoone hooldamineKasvuhoone talvine kasutamine, polükarbonaat või klaas, värviga või värvita kasvuhoone 

 


Sildid:, , , ,

comments.php

27 kommentaari

    • Arbuus kasvaks rõdul väga hästi aga ta kasvab lihtsalt väga suureks ja rõdule ta ei mahuks kuidagi ära. Samuti vajab ta päris palju mulda juurte ümber. Kasvuhoones oleks ikka palju lihtsam.

  1. Kas arbuusitaim tuleb kasvuhoones ronima panna või peaks ta mullapinnal olema? Möödunud aastal minu arbuus ronis lae alla ja viljad kuivasid väikesena ära…

    • Arbuusil peaks laskma mööda maad ronida. Ta ei ole ronitaim vaid ajab ka looduses oma harusid ikka mööda maad laiali. Ilmselt ei jaksanud ta lihtsalt kõrgemal olevatesse viljadessse küllalt toitaineid pumbata.

    • Kasvuhoones ei pruukinud viljad üldse korralikult tolmleda. Tolmlemata viljad kuivavadki juba väiksest peast ära. Arbuusi saab kasvatada üles seotuna küll. Ainult viljad tuleb toestada, muidu rebiks need oma raskusega väädid katki, kui tugi puudub.

  2. Milline oleks õige muld arbuusiseemnete külvamiseks ja kui tihedaks tuleb muld istutuspotti suruda? Mina kasutasin BIOLAN külvi-ja pikeerimismulda. Millegipärast läksid mul üle poolte taimedest lihtsalt pooleks. Või oli viga kastmises. Kui tihti tuleks kasta ja kas arbuusitaime juuri ka pikeeritakse nagu tomatitaimi?

    • Mullasegu külvamisel polegi nii oluline. iga turbasegune muld sobib hästi. Põhikasvatuse kohas peaks aga olema suhteliselt rammus muld, näiteks kompostimuld või tavaline peenramuld millele on lisatud kõdusõnnikut.
      Kuna arbuusi seemned on nii suured, siis pole vaja neid tihedalt külvata ja siis pikeerida. Arbuusi seemned võib külvata kohe veidi suurematesse ca 10-15cm eraldi pottidesse ja sealt juba otse püsikasvuhkohale ümber istutada.
      Taimed võivad murduda või olla rabedad kui kasvuhoones või ettekasvatamise kohas on liiga umbne ja soe või on liiga rammus muld. Lämmastiku üleküllus tekitab nõrga struktuuriga kasve.

  3. Kas kasvuhoones peaks kuidagi ise proovima õisi tolmutada või saab kasvuhoonesse eksinud mesilastele lootma jääda?

    • Mõlemat võib teha aga mugavam ja loomulikum on muidugi ilusa ilmaga uksed lahti hoida et putukad sisse pääseksid

  4. Mina viisin täna 1 ettekasvatatud arbuusitaime kasvuhoonesse. Panen ööseks katteloori peale. Esimest aastat kasvatan. Sort on Sugar Baby. 5 pärislehte on juba küljes ja tundub, et paar väikest õienuppu samuti. Külvasin 29 aprill.

    • Suurepärane Seidi. Kui mahti on võid oma arbuusitaimedest pilte teha ja teistega meie Facebooki lehel jagada. Usun, et teistel kasvatajatel on kindlasti huvitav vaadata.

  5. Panin samuti esimest aastat arbuusid kasvuhoonesse kasvama. Nüüdseks juba vägevad taimed ja õitsevad ohtralt. Kuigi kasvuhoone uks on pidevalt lahti kukkuvad emased õied siiski peale õitsemist maha ja ei viljastu. Kas peaksin proovima ise tolmendada?

    • Jah kui putukaid pole piisavalt, siis tasub alati ise kaasa aidata. Ega topelt ei kärise ja kuna tulemusi näeb alles veidi hijem, siis on parem rohkem kui vähem.

  6. Seemnetest on jälle taimed tärganud. Üheks sordiks on Padarak. Teise võtsin poest ostetud ukrainast toodud arbuusi seest. Kas poearbuusilt võetud seemnest kasvatatud taimelt saab saaki? Või ei ole mõtet katsetada?

  7. Tere, Kasvatan arbuusi see aasta esimest korda. Külvasin seemned veebruari lõpus ja nüüd on viis toredat pallikest – taimed on küll kenad, aga mind vaevab nende kasv. Kaks suurimat pallikest on ainult 4,5 cm suurused ja nad on kasvanud 12 päeva jooksul ainult 0,5 cm. Sees olid taimed mul kogu aeg päikesepoolsel aknal. Nüüd nad on kolmandat päeva väljas. Ööseks tõmban katte peale. Seemned on toodud eelmine aasta Venemaalt. Paar päeva tagasi hakkasin väetama – väetan ülepäeva kanakakaga.

  8. Seidi, mul tädi kunagi ütles, et tema sõbranna on poearbuusi seemneid kasvatand aga nad tulid temal väiksed nagu üks suur pihutäis. Aga olid magusad. Olen ise ka proovind seda väikest arbuusi. Oli väga mahlane ja hea. Kahju et väike oli.

    • Arbuusi taimed on väga sarnased kõrvitsa taimedele. Kui suuremaks kasvavad, siis on erinevus suurem kuna arbuusi lehed on suurema lõhikuga.

  9. Selle aasta taimed kidusid. Viljad tulid otsa, kuid eriti suuremaks ei kasvanud. Poe arbuusitaimelt sain peo suuruse pallikese. Tõesti oligi seest väga magus. Suvi oli vilets.

  10. Proovin see aasta avamaal kiletunnelis. Juba on ogornjek-il kasvav viljamumm otsas. Teisi sorte on nii kasvuhoones kui avamaal, kuid nendel pole veel emasõied õitsema hakanud. Ei tea milles asi.

  11. Minul on poest ostetud arbuusist võetud seemnetest kasvatatud arbuusidel isegi tänavusel eriti jahedal suvel (kõik kuud on olnud 1…2 kraadi normist jahedamad) avamaal kasvades augusti alguseks küljes suured viljad. Suurim on praegu 4,5 kg, aga ikka kasvab veel. Seega saab poearbuusist võetud seemnest suuri vilju küll.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

captcha

Palun sisestage turvakood

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <h2> <h3> <h4> <a href="" class="" target="">