single.php

Aprikoosipuu_1_s

Aprikoosipuu Sinu aias

Aprikoosipuu – täiesti võimalik kasvatada ka Eesti kliimas.

On kaks veid sarnast viljapuud, mida põhjmaades ka sassi aetakse- aprikoosipuu ja virsikupuu. Nii aprikoos kui virsik on väga armastatud viljad kui satume lõuna poole puhkama siis kui viljade valmimise aeg. Virsikupuu on meie kliimas katsetamiseks kahjuks liiga külmaõrn, et talve üle elada aga aprikoosipuuga võib täitsa proovida. Aprikoosi on Eestis palju proovitud kasvatada. Üks õitsev aprikoosipuu, mida ka tänavalt näha kasvab Tallinnas Kalamajas.

Aprikoosipuu kuulub  roosõieliste sugukonda ning on päris algselt Hiinast. Seal on seda kasvatatud vähemalt 5000 aastat, kuid Euroopasse tõi aprikoosi Aleksader Suur ning populaarseks sai puuvili alles 14.sajandil. Tänapäeval on aprikoosi kõige suuremad eksportijad Hispaania, Prantsusmaa ja USA. Aprikoose kasvatatakse Eestis harva, kuid ometigi on see täiesti võimalik. Kõige paremini viljuvad ja annavad stabiilse saagi päikesepaistelises ning tuulte eest varjatud kohas kasvavad puud.

aprikoosipuu õied

Ainult ilupuuna viljeletakse paljusid metsikuid aprikoosiliike. Eestis on levinumad siberi ja mandšuuria aprikoos. Puuviljanduseliku kultuurina omab tähtsust harilik aprikoosipuu. Ehkki viimane kasvab põhiliselt subtroopikas ja osades parasvöötme piirkondades, on seda proovitud ka Eesti oludes kasvatada. Kui kevad või suvi on taime jaoks ebasobiv, siis ei pruugi ta saaki anda, kuid olenevalt aastast, on võimalik ka Eesti oludes antud taimelt saaki noppida.

Aprikoosipuule tuleks aias valida soojem koht, mis on kaitstud põhjatuulte eest. Iga aednik teab ise kus on tema aias kõige tuulevarjulisem ja soojem koht. Eesti saartel ja rannikualal on talved kindlasti pehmemad kui mujal Eestis.

Aprikoosipuu on väga tundlik juurekaela kõdunemise ja hiliste öökülmade suhtes. Ka ebapüsiva ilmastikuga talved, võivad puud kahjustada ning selleks peab nende juurestikku ning puid endid hoolega külmade eest kaitsma. Pinnas peaks olema toitainerikas ja vett läbilaskev.

Aeda tasub külvata aprikoosseemneid, mis on võetud poest ostetud aprikoosidelt. Seemned tuleb kasvukohale külvata ilma kuivatamata ning need peavad olema võetud väga küpsetelt aprikoosidelt. Seemned asetatakse mulda umbes 5-6 cm sügavusele.  Saaki võib puu anda juba 5. kasvuaastal. Aprikoosi puu on õitsemise ajal raagus, lehed tulevad peale õitsemist.

Aprikoos kasvab kuni 5-8 meetri kõrguseks ja eluiga on keskmiselt 10-15 eluaastat. Kuigi puu on isetolmnev, saadakse parem saak, kui koos kasvatada vähemalt 2-3 puud.

Aprikoosipuu kasvatamisel on kriitilised esimesed talved. Kui nendest üle saab on puukene juba küllalt tugev, et edaspidi hakkama saada. Esimesel aastal soovitatakse puu võra katta talvekangaga külma kaitseks ja liigne lumi võra pealt maha ajada.

Saagikust saab tõsta, kui asetada puu ümber rohkelt komposti. Ta vajab ka rikkalikku kastmist ning seda eriti põua ajal. Oluline on tagada pinnase hea läbilaskvus, kuna rõskuse ja seisva vee korral võib aprikoosipuu haigestuda ning hävida.

Aprikoosipuu oksad ei vaja meie kliimas erilist hoolt ning tavaliselt piirdub asi kuivanud okste lõikamisega. Saagi suurendamise huvides, võiks lõigata ka pärast õitsemist okste latvu.

aprikooside saagi koristus

Aprikoosid valmivad suve lõpus ja sügisel ebaühtlaselt, mistõttu saaki on võimalik korjata pika aja jooksul. Kui suvi on jahe, tuleb aprikoosid sügisel toorelt ning lasta neil järelküpseda. Toas valmivad nad kiirelt- kuni nädalaga.

Aprikoos on väga väärt puuvili, kuna ta sisaldab rohkesti karotiini ning seda isegi porgandist rohkem. Lisaks sisaldab aprikoos kuni 12% suhkrut , B-rühma vitamiine,  C- vitamiini ja kaaliumi.

Näiteks kaalium on väga tähtis närvisüsteemi tasakaalustamiseks ning stressi maandamiseks.

Vähem teatakse, et aprikoos sisaldab salitsüülhapet, mis toimib antibakteriaalselt ja surmab maos ja soolestikus kahjulikke baktereid ning haigustekitajaid. Teiseks kasulikuks aineks on retiinhape, mis takistab valgevereliblerakkude kontrollimatud kasvu ning uuendab naharakke. Eriti, kui need on kahjustunud näiteks UV kiirtest.

Aprikoose võib tarvitada nii värskelt, hoidistena, sügavkülmutatuna, kui kuivatatuna.

Kuigi aprikoosipuu on väga kapriisne kliima suhtes, siis tasuks kindlasti proovida seda kasvatada, sest võib-olla on just Teie aed aprikoosipuu kasvatamiseks sobiv ning saate juba mõne aasta pärast oma aiast neid värkseid ja maitsvaid puuvilju korjata.

Loe ka aprikoosipuu kasvatamisest kasvuhoones.

 


Sildid:, , , , ,

comments.php

5 kommentaari

  1. Küsimus küll virsiku kohta. Nimelt kasvab juba kolmas aasta. Elas talve üle ja õitses, hakkas isegi midagi külge kasvatama aga see aasta õitses natuke, natuke tuli lehti külge ja siis lehed kärbusid ja muutusid mustaks. Aprikoos kõrval ilus. Kas nüüd on kutu või on mingi lootus.

    • Tere Tõnu,

      Virsik on aprikoosist meie kliimas veel palju õrnem ja kapriisem. Selle pärast on lihtsam valida aprikoosipuu. Meil endal kasvab ka aprikoosipuu suures kasvuhoones, mitte avamaal. Kasvaks ka avamaal aga kasvuhoones kasvab paremini. Aprikoos on kevaditi juba õite all lookas ja aprikoose on nüüd 3 aastasel puul küljes veidi üle saja. Ehk vast 2 ämbrit ilusaid suuri vilju.

      Virsik on õrnem ja just teda võiks suures kasvuhoones proovida.
      Kui aga virsikupuu puu on juba aeda istutatud siis võiks kasutada neid spetsiaalseid külmaõrnade puude kasvutelke:
      http://www.rodoaed.ee/tooted/teised-kasvuhooned/tropic-island-kasvutelgid/

      See on külmaõrnade taimede puhul tegelikult ainus võimalus kenasti hakkama saada kui ei taha just suurt kasvuhoonet ehitada.
      Soovitan kõigile soojalt.

      • Eestis on müügil Läti päritolu virsik Maira ja veel muid, mis suurepäraselt peavad vastu meie kliimas (ostsin mõned Juhani pk). Mul on 4 virsikupuud ja tänavu on nad paksult vilju täis. Aprikoosid on tõesti külma suhtes kindlamad – taluvad mõned kuni -30. Aga – ainult külma suhtes! Eesti kliimas, kus külm vaheldub sulaga – annavad aprikoosid õige pea otsad. nad kannatavad ainult kontinentaalse kliima püsivat, stabiilset külma, mitte aga eri tsüklite vaheldusmist.

  2. Maira oligi mul haige. See ei olnud külm vaid sama seenhaigus mis ka noortel ploomidel. Pritsisin Topas 100 ec-ga, ja uued lehed on jälle ilusad.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

captcha

Palun sisestage turvakood

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <h2> <h3> <h4> <a href="" class="" target="">