single.php

herned

Aedhernes. Aedherne kasvatamine ja kasutamine.

Aedades hakkavad valmis saama esimesed mahlased hernekaunad. Aedhernes on Eesti aedades üsna levinud aedvili. Kui ka väikeses aias palju muid peenraid ei tehta, siis natuke herneid pannakse ikka kasvama. Üsna loomulik ju.

Aedhernest on Eestis kasvatatud juba alates 13 sajandist, seega on hernes meil päris põline kultuurtaim. Euroopas on aedhernes levinud näiteks Soomes, Prantsusmaal ja Inglismaal.

 

Aedherne külvamine

Noored hernetaimed peenrakastis

Hernes vajab idanemiseks palju niiskust, seetõttu külvatakse herned juba varakult. Herne juurestik tungib kuni 1 meetri sügavusele mulda ning on sellepärast suhteliselt vastupidav põua suhtes.  Samas võib siin ohtlikuks saada põhjavee kõrgus- nimelt ei tohi see olla kasvukohas väga kõrge.

Idanema hakkab herne seeme umbes +5 kraadi juures.  Hernes tärkab pärast külvamist umbes nädala kuni paari jooksul.  Aedherne tõusmed taluvad isegi lühiajalist külma. Kõige rohkem kardab hernes külma õitsemise ajal. See võib mõjuda talle nii rängalt, et kaunadesse herneid ei tekigi.

Herneseeme püsib idanemisvõimelisena 4-6 aastat.  Hernes külvatakse võimaluse korral enne teravilja, et maksimaalselt ära kasutada mullaniiskust. Varajase külvi korral on boonuseks seegi, et taimekahjureid liigub herneste valmides vähem, kui hilisema külvi korral. Enne külvamist võib herneid leotada vees umbes 3-5 tundi. Külvamisel tuleb jälgida, et herneseemned satuksid niiskesse mulda. Kui muld on kuiv, satub hernes olev niiskus hoopis mulda ja eelnevast leotamisest ei ole kasu.

Kui hernest külvata oma aeda peenrale, siis võib külvi teha 2-3 reas ning jätta seemnete vaheks 4-5 cm.  Herne külvisügavus on kergemate muldade puhul 4-5 cm ning külvata tuleb esimesel võimalusel – kõige parem aeg selleks on aprilli lõpp ja mai algus. Külvata ei tohi vihmajärgsesse väga märga ja õhuvaesesse mulda. See põhjustab erinevaid juurehaigusi. Külvatud hernepeenra võib katta looriga ning seeläbi kiirendada hernetaimede tärkamist ja kasvu. Katteoor eemaldatakse, kui hernetaimedel on arenenud köisraod. Kui loori asemel kasutatakse kattekilet, tuleb see eemaldada kohe peale hernetaimede tärkamist.

 

Aedherne kasvatamine ja hooldamine

Herned on maiustamiseks peaaegu valmis. Hernetaimede toestamiseks on siin kasutatud bambusritvade vahale tõmmatud nööri.

Aedherne hooldamisel on kõige tähtsam umbrohutõrje. Selle käigus tuleb jälgida, et hernetaimede juuri ei vigastaks. Eriti tundlik on hernes selles suhtes peale õitsemist.  Õitsemise ajal oleks hea hernetaimi kasta, kuid siinjuures tuleb jälgida reeglit, et pigem kasta vähem, aga korralikult. Veel tuleb hernetaimed toestada, et nad ei kulutaks energiat tugeva varre kasvatamiseks.

Hernes kui liblikõieline kultuur on külvikorras oluline lämmastiku sidujana. Hernest ja tema segukülve võib kasvatada mitmete kultuuride järel, kuid kõige paremini sobib ta pärast teravilja. Hernes kuulub nende kultuuride hulka, mis ei talu endale järgnevust külvikorras ehk järgmisel aastal ei maksa samas kohas kohe hernest kasvatada. Saagid vähenevad tunduvalt eelkõige kahjurite ja haiguste leviku tõttu – eriti juurepõletik. Herne eelviljaks ei sobi ka teised liblikõielised kultuurid ja porgand, sest siis võib tekkida probleeme kahjustajatega. Samale põllule ei soovitata hernest külvata enne 4-5 aasta möödumist. Teistele köögiviljadele on hernes ise väga heaks eelviljaks.

Kuigi aedhernes kasvab võrlemisi hästi mitmesugustel muldadel, on eelistatud kerged kuni keskmise raskusega liivsavimullad. Hästi ei taha aedhernes edeneda vaid väga kergetel muldadel ja niisketel rasketel savimuldadel.

 

Hernetaimede toestamine

Herne õis ja köitraod on hästi nähtaval

Hernes on üheaastane taim, mille vars on sees õõnes ning sellepärast tuleb noori hernetaimi aidata ning toestada, et vars saaks kasvamiseks tuge. Ka herne toestamist tuleb osata ja ehkki see on lihtne, olenevad toestamise nipid hernetaimede kõrgusest.

Varre pikkuse järgi võib eristada madalakasvulisi herneid (varre kõrgus 25-70 cm), keskmise kõrgusega herneid (varre kõrgus 71-110 cm ) ja kõrgekasvulisi herneid  (varre kõrgus kuni 250 cm ). Madalakasvulisi hernetaimi ei ole vaja põhimõtteliselt üldse toestada. Piisab, kui asetada taimede vahele mõned harulised oksakesed. Taimed leiavad ise küllaltki palju toetust nendest. Keskmise– ja kõrgekasvulisi hernetaimi tuleb aga juba rohkem toestada ja uskuga või mitte, aga seeläbi on võimalik hernetaimede saagikust tõesta isegi 70-80 %, kuna hernetaimed sirguvad pikemaks ning saavad rohkem valgust. Kõige parem on maapinna sisse asetada tugikepid ning  ning vedada nende ümber nöörid.

 

Aedherne kasutamine ja säilitamine

Aedhernes hakkab valmima tavaliselt juuli lõpus. Kui on kasutatud katteloori, siis ka varem. Seega, kes pani kevadel herned maha, saab praegu nendega maiustada. Herned sobivad nii toorelt näksimiseks, kui ka erinevatesse suppidesse, salatitesse ja teistesse roogadesse. Kui herneid kipub peenral üle jääma, võib neid sügavkülmutada. Selleks, et herned säilitaksid oma värskuse, tuleb nad asetada 1-2 minutiks keevasse vette, jahutada külma vee all ja sügavkülmutada.

 

Herne kasulikkus tervisele

Roheline hernes sisaldab hulgaliselt mineraalaineid: kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi, rauda, naatriumi ja joodi. Vitamiinidest leidub hernestes C-vitamiini, karotiini ning B- ja G-rühma vitamiine. Hernes on ka rikkalikult asendamatuid aminohappeid.

Loe veel: Lehetäide bioloogiline tõrje, Söögipeedi kasvatamine, Ravimtaimede korjamine ja kasvatamine, Kastmissüsteemid aeda ja kasvuhoonesse.


Sildid:, , , ,

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

captcha

Palun sisestage turvakood

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <h2> <h3> <h4> <a href="" class="" target="">