single.php

rasvatihane

10 põnevat fakti rasvatihase kohta

Rasvatihane on meie kõige tuntum ja arvukam talvine aialind aga kui hästi me teda tegelikult tunneme. 10 fakti rasvatihase kohta, mida sa võib olla ei teadnud.

1. Rasvatihase edu võrreldes teiste väikelindudega tuleneb suuresti tema paindlikusest kohastumisel uute olukordadega. Üks peamisi põhjusi rasvatihase arvukuse suurenemisel on tingitud ka linnusõprade talvisest toitmisest. Samal ajal kui enamus teisi aialinde on vaikselt hääbumas, läheb rasvatihasel päris hästi.

2. Tänu sellele, et rasvatihane elab tihti inimese vahetus läheduses on ta üks enim uuritud linnuliik üldse.

3. Üks peamisi põhjusi, miks rasvatihaseid armastatakse uurimistöödesse kaasata on nende suur valmidus pesitseda pesakastides. See teeb uurimisalase koostöö nendega lihtsamaks kui teiste lindudega. Üks kõige pikaajalisemaid pidevaid rasvatihase uurimistöid alustati 1930. aastal Wytham Woodis, Inglismaal Oxfordi Ülikooli poolt. Uurimistöö kestab siiani.

4. Uurimised näitavad, et isase rasvatihase iseloomulik kahesilbiline laul on tavalise inimese poolt kõige rohkem tuntud kevadine linnuhääl. Tegelikult on rasvatihase laulul palju variatsioone ja enimkasutatud on umbes 40 erinevat variatsiooni sellest laulust. On kindlaks tehtud, et need isalinnud, kelle laulul on rohkem variatsioone on pesitsemisel edukamad kui teised linnud.

5. Kui rasvatihase isalindu vaadata, siis on kerge eristada kes on liider. Mida erksam ja kontrastsem on rasvatihase kollasel kõhul must jutt, seda edukam ja dominantsem on see isalind.

6. 1960ndatel aastatel kui rasvatihase peamine vaenlane raudkull oli kogu Euroopas taimekaitsemürkidega praktiliselt ära hävitatud, olid dominatntsemad rasvatihased ka kõige raskemad. Kohe kui raudkulli asurkond taastus toimus aga kiire muutus- ellu jäid vaid kõige kiiremad rasvatihased. Teisisõnu kaotasid rasvatihased oma liigse kehakaalu väga kiiresti.

7. Eestis pesitseb umbes 200-300 tuhat paari rasvatihaseid aga nende talvine arvukus on meil isegi kuni 900 tuhat lindu. Euroopas on rasvatihaseid umbes 36-76 miljonit paari.

8. Kuigi rasvatihane pesitseb meelsasti pesakastides on ta pesakoha valikul väga loominguline, kasutades pesakohaks näiteks aiaposte, postkaste ja isegi välja jäetud jalanõusid.

9. Rasvatihase eluiga küündib vähemalt 15 aastani aga keskmine eluiga on siiski kõigest 3 aastat.

10. Rasvatihane sööb talvisel toidulaual praktiliselt kõike alates pekist ja päevalilleseemnetest kuni rasvapallide ja vintlastele mõeldud ohakaseemneteni. Kõige meelsamini söövad rasvatihased siiski kvaliteetseid maapähkleid ja söödakooke. Tema söögieelistusi on kerge jälgida kui panna korraga välja erinevaid sööke. Tavaliselt on laia valiku puhul esimeseks eelistuseks söödakoogid, siis pähklid ja siis kõik muud söögisegud. Rasvatihased on ka esimesed, kes tulevad aknale koputama kui söögimaja tühjaks on saanud.

 

Loe veel: Lindude söötmine suurte söögimajadegaLindude söötmine on alanudLindude suvine söötmine meelitab kohale põnevaid külalisiLindude talvine söötmine ja sinasõpruse loomine

 

 


Sildid:, ,

comments.php

6 kommentaari

  1. Ka mul on söögilaual palju tihaseid. On olnud isegi tutt-tihaseid, kuid mitte veel sel aastal. Minu lemmikud on sinitihased. Kuid sel aastal on minu söögipaika külastanud raudkull. See tegelane on eriti ülbe kuid sinna pole vist midagi parata. Eks tal ka kõht tühi. Kaunist talve jätku kõikidele linnusõpradele.

  2. Pingback: Lindudele meeldivad söödakoogid ja öko rasvapallid | Rodoaed

  3. Pingback: Aitame Eesti pääsukesi! | Rodoaed

  4. Pingback: Pesakastide kasutamine ehk kes tegelikult elab Sinu pandud pesakastis? | Rodoaed

  5. Pingback: 9 nippi kuidas oma aeda siilisõbralikuks muuta | Rodoaed

  6. Pingback: Lindude aitamine linnas | Rodoaed

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

captcha

Palun sisestage turvakood

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <h2> <h3> <h4> <a href="" class="" target="">